Põltsamaa Ametikool saab 2015. aastaks renoveeritud

Viimasel ajal räägitakse pidevalt kokkuhoiust ja kulude kärpimisest. Põltsamaa Ametikooli järk-järguliseks nüüdisajastamiseks eraldati 178, 9 miljonit krooni. Kooli direktori Viive Kibena sõnul kasutakse põhilist osa investeeringurahadest ühiselamute, õppelaborite ja praktikabaaside uuendamiseks. Kesk-Eesti ühes suuremas kutseõppeasutuses õpib praegu üle viiesaja noore. Koolijuht usub sellistes piirides arvu püsimajäämist ka tulevikus.

 

Põltsamaa Ametikooli käsi on hästi käinud iga valitsuse ajal. Kuivõrd võib seda edu põhjendada Teie diplomaadivõimetega, oskusega erinevate võimulolijatega suurepäraselt läbi saada?

Poliitikute ja riigiametnikega tuleb koolijuhil ikka suhelda, kuid isiklikult minus meist hoolimise ja märkimisväärse riikliku toetamise põhjused küll pole. Hästi läheb meil aga tõesti. Edu põhjuseks võib ennekõike lugeda seda, et me õpetame oskustöölisi, keda Eestimaal tõsiselt vajatakse. Põltsamaa Ametikool on Põltsamaa Ettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ning mitmete teiste sarnaste organisatsioonide liige. See võimaldab meil analüüsida tööjõuturul toimuvat ja omada pidevalt teavet, missuguse eriala töötajaid on mõttekas õpetada lähemas või kaugemas tulevikus, keda meie riik vajab.

Väga oluliseks peame ka kooli mitmekülgsust. Koostöös Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga pakume aastaid eelkutseõpet põhihariduseta noortele. Korraldame ka täiskasvanute täiend-  ja ümberõpet, milles osaleb väga palju inimesi erinevatest Eestimaa nurkadest. Möödunud aastal ulatus niisuguste õppurite arv peaaegu viiesaja viiekümneni.”

Usutavasti tuli Põltsamaa Ametikoolil priskema summa riigiraha saamiseks põhjendada, miks seda raha vajatakse?

Eesti riik on Euroopa Liidu tõukefondide toetusel asunud korrastama peaaegu kõiki kutseõppeasutusi. 178, 9 miljoni kroonise investeeringu taotlemiseks tegime aga neli aastat tõsist ettevalmistustööd. Lähtudes oma arengukavast, arutasime ja rehkendasime üksipulgi koos aine- ja kutseõpetajatega, mida oleks vaja renoveerida ja missugune on ühe või teise objekti maksumus.  

Mis ajaks peavad aga Põltsamaa Ametikoolile eraldatud miljonid olema ära kasutatud?

Rahasumma , mille saime, peame ära kasutama kuue aasta vältel, niisiis ajavahemikus 2009-2015. Kui kõik läheb nagu plaanitud, peaks 2015. aastaks olema Põltsamaa Ametikool põhjalikult korda tehtud ja renoveeritud ning nagu öeldakse, justkui uuesti sündinud. Aja nõuetele kohasemaks ja vastavamaks oleme õppekeskkonda muutnud igal aastal. Kevadel avasime uue tiiva, kus asuvad raamatukogu , mis on ühtlasi õppeinfokeskuseks, autoõpetuse ja liiklusklassi ning eesti keele klassi.

Äsja saadud investeeringurahade eest  uuendame esimesena  katlamaja ja küttetrassid. Ühest ametikoolist teeb heatasemelise ametikooli  suuresti  see, kui hästi toimib praktiline pool. Nii peamegi esmatähtsaks tänapäevasema näo andmist praktikaruumidele ja õppelaboritele. Järgemööda renoveerime ja sisustame nüüdisaegsete õppevahenditega praktikakorpuse, ehituse, metalli, puidu ja autotehnikute õppelabori. Samuti teeme uuenduskuuri kahele ühiselamule, sest hubased majutustingimused loovad õpilastele parema enesetunde, mis soodustab ka teadmiste ja oskuste omandamist. Põhjalik kaasajastamisprotsess lõpeb kooli peahoone uuendamisega. 

Kui palju on Põltsamaa Ametikoolis õpilasi ja missuguseks võiks nende arvu prognoosida tulevikus?

Meil on alati olnud üle viiesaja õpilase. Kuigi teame, et üldiselt laste arv väheneb, tahaksime, et meil oleks ka tulevikus sama palju õpilasi kui praegu.

Kas pole aga hirmu, et kutseõppureid jääb vähemaks langusperioodi tõttu majanduses?

Hirmu ei tohi tunda, sest kui kartma hakata, polegi muud teha, kui tekk üle pea tõmmata. Ma usun, et Põltsamaa Ametikoolis pakutav õpe on sellise väärtusega, et noored soovivad siia ikka õppima tulla. Majanduses on praegu tõesti raskemad ajad. Probleemid käivad aga eluga kaasas ja need tuleb üle elada ning vaadata julgelt ja optimistlikult tulevikku. Kindlasti ei tohi unustada seda, et eduka majanduse üheks väärtuslikumaks tagatiseks on kvaliteetne haridus. 

Uute õpilaste vastuvõtt on juba alanud. Kuidas läheb?

Põhikooli baasil saab meil õppida ehituse, autotehniku, koka, müüja, kodumajanduse ja põllumajanduse erialadel, pärast keskkooli lõpetamist samuti ehituse, müügikorralduse ja kelner-ettekandja erialal. Käesolevalgi aastal on soovitud õppida kõiki neid erialasid. Arvatavasti populaarsemaks osutuvad ka tänavusel vastuvõtul ehituse erialad. 

Mida on tehtud aga selleks, et Põltsamaa Ametikooli õpilased ei jääks ainult nii-öelda kooli seinte vahele, vaid saaksid võimalikult palju tegutseda ja silma paista avalikus elus?

Põltsamaa Ametikoolis õppivad noormehed ja neiud osalevad pidevalt kutsekonkurssidel, kus on sageli auhinnalisi kohti saavutatud. Oma kooli esindatakse ka erinevatel messidel  ja ettevõtlusüritustel. Erinevate ürituste jaoks valmistavad roogasid kokanduse eriala õpilased ning seal teenindavad  tulevased kelnerid-ettekandjad. Mitmete pidulike vastuvõttude korraldamisel on meie õppureid koos õpetajate-juhendajatega teenindama kutsutud. Kooli edukäigule üks kaasa- aitaja on Jõgeva maavanem Aivar Kokk. Suurejooneliste sündmuste toimumisele kaasa aidates oleme omandanud rohkesti oskusi ja kogemusi. 

Kuidas suudab aga Põltsamaa Ametikool vastu pidada kutseharidusõppeasutuste-vahelises konkurentsis?

Mõistagi püüab iga ametikool anda endast parima. Minu arvates on aga ametikoolide vahel pigem koostöö kui konkurents. Kesk-Eesti ametikoolid suhtlevad omavahel pidevalt, koostame ühiseid arenguplaane ja -kavasid, osaleme koos üritustel. Näiteks Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli eestvedamisel tutvustasime ennast ühe mütsi all Türi lillelaadal. Väga heaks koostööpartneriks on meile ka geograafiliselt kõige lähem Luua Metsanduskool ja Põltsamaalt kaugemale jääv Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool.

Kutsehariduse mitmekülgseks arenguks on oluline, et ametikoolid poleks üksi ja teeks omavahel koostööd. Kutseõppe eesmärk on anda noortele head kutseoskused, mistõttu on õpe konkreetne ja kontsentreeritum. Õppetöö nüüdisajastamisega anname oma panuse riigi majanduse kui terviku arenemisse.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus