|
|
Üleeile sündinud haridusministri otsuse tulemusena liidetakse Põltsamaa Ametikool Järvamaa Kutsehariduskeskusega (KHK). |
Haridus- ja teadusministeeriumi kutseõppeosakonna juhataja Jüri Sasi sõnul tulenes otsus suuresti sellest, et Järvamaal õpetatakse samu erialasid nagu Põltsamaalgi. Osalt kallutas sellist otsust langetama tõsiasi, et Järvamaa KHK õppehooned ja praktikabaasid on paremas seisukorras kui Põltsamaa omad.
Niisugune otsus sündis vaatamata sellele, et tänavu asus Põltsamaa Ametikooli õppima rohkem noori kui eelmisel aastal. Sasi märkis, et selles on oma osa kindlasti asjaolul, et Põltsamaa Ametikool sai seoses kooliga tekkinud probleemide tõttu väga palju meedia tähelepanu. Tema sõnul tuleb tõdeda, et ka negatiivne reklaam on reklaam ja see mõjus tänavusele õpilaste vastuvõtule positiivselt. Samas on kutsekoolide tõsiseks probleemiks õpilaste suur väljalangevus esimese õppeaasta jooksul, mil tavaliselt lahkub pea veerand. Paraku on nii, et mida väiksem kool, seda keerulisem on rakendada meetmeid väljalangevuse vähendamiseks. Kõigi nõrgema õpitasemega õpilastega tegelevate spetsialistide töölerakendamiseks pole väiksematel koolidel raha. Suuremal koolil on tugispetsialistide palkamiseks raha ja seal suudetakse iga õpilasega paremini individuaalselt tegeleda. Samuti on suurematel kutsekoolidel suuremad võimalused paremate praktikabaaside loomiseks.
Ametikool jätkab veel kolm aastat
Kahe kutsekooli ühendamine saab olema ühteaegu nii füüsiline kui ka juriidiline. Uuest õppeaastast võetakse kutseõppureid vastu Paides ja Säreveres asuvatele Järvamaa KHK õppekohtadele. Põltsamaa Ametikooli õppeakohtadele järgmise õppeaasta alguses enam õppureid vastu ei võeta. Küll saavad kõik praeguseks Põltsamaa ametikooli õppima asunud õpilased selle kooli lõpetada. See tähendab, et Põltsamaa ametikool jätkab veel kolme õppeaasta jooksul tegevust.
Sasi usub, et reaalselt võib tekkida olukord, kus enamik Põltsamaa ametikooli õppuritest soovib üle minna Järvamaale, mis võib tekitada vajaduse asuda läbi rääkima Põltsamaale õppima jäävate noortega. Samas võivad noored soovi korral jätkata kutseõpinguid ka mõnes muus kutseõppeasutuses. Näiteks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, kus õpetatakse samuti põllumajanduslikke erialasid.
Ametikooli võetakse pool aastat kestva õppetsükli kursustele õppureid vastu ka talvel ja lühikese õppekava alusel õppijad saavad sisse astuda ka järgmisel aastal.
Tegelikult vajab ministeeriumi otsus veel valitsuse kinnitust. Pärast valitsuse otsust saavad ministeeriumi inimesed hakata tegelema ametikooli personali ja muude probleemide lahendamisega. Põltsamaa ametikooli õpetajatel on võimalus jätkata oma tööd mõnes teises riigikoolis. Sasi sõnul tuleb siis iga õpetajaga eraldi tegeleda.
Uus praktikahoone täiend- ja ümberõppekeskuseks
Probleemiks saavad haridusministeeriumile pärast ametikooli tegevuse lõpetamist selle kooli õppe- ja praktikahooned. Sasi sõnul pannakse järjest rohkem rõhku praktilisele õppele ning auditoorset õpet jääb aina vähemaks. Seetõttu loodetakse, et tänavu aasta alguses käiku läinud Põltsamaa Ametikooli praktikahoonet hakkavad kasutama mitmed kutsekoolid üle Eesti. Lepingu kohaselt tuleb aasta alguses valminud praktikahoonet kasutada õppehoonena vähemalt viie aasta jooksul. Üldiselt nähakse seda hoonet edaspidi täiend- ja ümberõppekeskusena, mis toimiks põhimõttel, et mitte täiskasvanud täiend- ja ümber õppijad ei peaks minema kodust eemale õppima, vaid et õppejõud teistest ametikoolidest tuleksid Põltsamaale õppetööd läbi viima.
Töötute arv Põltsamaal suureneb
Põltsamaa Ametikooli direktor Andrus Kompus ütles, et otsus on raske kogu Põltsamaa ametikooli rahva jaoks ja ega praegu enam mingeid arenguid ei toimu. Varem koolile lubatud investeeringusummad olid juba alates kevadest peatatud.
“Õppetööks vajalikke vahendeid me loomulikult ikka veel ostame. Õpetajad on ametis ja ka õpilased on kooolis olemas. Kool töötab edasi, iseküsimus on, mis meeleolus keegi oma tööd teeb. Õpilastele on teada antud, et kõik tänavu õppima asunud saavad selle kooli ka lõpetada. Ma ei usu eriti sellesse, et õpilased siit vabatahtlikult Järvamaa KHK-sse üle hakkavad minema. Isegi kui me soovitaksime oma õpilastel Järvamaale üle minna, siis osa neist ilmselt leiaks endale hoopis mõne muu kutsekooli õpingute jätkamiseks ja mõni tõenäoliselt jätaks õpingud lihtsalt pooleli. Põltsamaa ametikooli 350 õpilast ja Järvamaa KHK 750 õpilast edaspidi kindlasti 1000 õpilast kokku ei anna. Õpilaste arvu langus ilmneb meil pigem järgmisel aastal, kui uute õpilaste kooli vastuvõtmist enam ei tule. Õpetajate töölepingud võetakse küll üle, aga praegu valitsevat ebamäärasust ja kurba meeleolu see ei muuda. Direktori töölepingut ilmselt üle ei võeta. Kindlasti ei mahu kõik siinsed õpetajad edaspidi tööle Järvamaa KHK-sse. Samas ei võimaldaks ka õpetaja palk igapäevaselt Järvamaale isikliku sõiduvahendiga tööle käia, ühistranspordiga pole aga sinna võimalik tööle saada. Samas hakkab õpetajate koormus alates järgmisest õppeaastast vähenema. Pikemas perspektiivis tähendab õpetajate töökohtade kadumine töötutu arvu kasvu Põltsamaa piirkonnas. Eks õpetajatel ja ka minul tuleb hakata uut tööd otsima,” lisas Kompus.
Praegu töötab Põltsamaa ametikoolis 65 inimest ja mõne aasta möödudes neid töökohti suures osas siin enam ei ole.
Kui 350 õpilasega kutsekool pole jätkusuutlik kuidas saab siis olla jätkusuutlik alla 200 õpilasega gümnaasium, küsis ta. “Kahju, et riik pole mõistnud Põltsamaa Ametikooli regional-poliitilist tähendust ja paljude õpilaste jaoks soodsat asukohta Kesk-Eestis. Igas maakonnas pidavat olema üks ametikool. Jõgevamaal oli neid küll kaks, aga teine nišikool. Kuna meil tänavu õpilaste arv ei vähenenud, siis on kooli likvideerimise põhjendustes omajagu demagoogiat. Aga me tegutseme edasi nii kaua, kuni meil seda võimaldatakse ja siis peab igaüks leidma endale ise lahenduse.”
i
TOOMAS REINPÕLD
