Läinud aastal sai riik 136000 euro suuruse tagasinõue Põltsamaa ametikooli projekti rikkumise eest, sest kool ei täitnud soovitud eesmärki.
Kõik sai alguse aastal 2014, mil Põltsamaa linnavolikogu istungil arutati, kas Põltsamaast võiks saada esimene omavalitsus Eestis, kus on ühendatud ametikool ja gümnaasium.
Üheks põhjuseks oli prognoos, et lähima kolme-nelja aasta jooksul kahaneb õpilaste arv Eestis ligi 30 protsenti. See oleks tähendanud, et aastaks 2020 õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumis umbes 100 õpilast. Selleks, et gümnaasium saaks Põltsamaal siiski jätkata, otsustati moodustada töörühm. Lisaks pakuti välja, et gümnaasium ja ametikool võiks leivad ühte kappi panna.
Oleks olnud tulevikku
Idee tekitas toonases Põltsamaa linnavolikogus elavat vastukaja: volikogult oodati luba, et asuda läbirääkimistele haridus- ja teadusministeeriumiga. Kui mõne volikogu liikme jaoks oli tegemist hea ideega, siis nii mõnigi jäi teisele arusaamale. Ent ideel oli jumet: kahe kooli peale kokku oleks olnud 400–450 õpilast, alles jäänuks gümnaasiumiosa ning gümnasistid oleks saanud ka kutseoskusi omandada. Kahe kooli liitmisel nähti tulevikku.
“Linnaga kohtuti mitmel korral ja arutati võimalust, kuidas ametikool ja gümnaasium saaksid rekonstrueeritud kompleksi ühiselt kasutada. Arutluse all oli muu hulgas ka võimalus koolide liitmisest. Paraku jooksid need kõnelused liiva,” meenutas Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla.
Kuid see polnud kõik: ka ametikooli elu rippus juuksekarva otsas. Sest nii nagu gümnaasiumgi, ei saanud ametikool õpilaste arvuga kiidelda. Liiatigi, et Luual tegutses kutseõppeasutus ning riigigümnaasium asus Jõgeval.
Põltsamaa ametikoolil valmis aastal 2014 Väike-Kamari külas uus praktikahoone ning plaaniti renoveerida õppekorpust ja õpilaskodu. Toetus selleks saadi Euroopa Liidult, kes aitas 2,7 miljoni euroga luua uus praktikahoone. Riigieelarvest eraldati veel veidi üle 545 000 euro, mis andis kokku toetusi 3,3 miljonit eurot. Ministeerium leidis, et uus riigikool võiks olla just Väike-Kamaris. Kuid siis hakkas idee kahe kooli ühinemisest hääbuma. 30. mail samal aastal otsustas linnavolikogu, et ühendamise läbirääkimised lõpetatakse.
Linnavolikogu otsus tõmbas viimsegi kriipsu peale lootusele, et ehk leiavad gümnaasiuminoored rohkem tee Põltsamaa ametikooli. Lisaks varjutas kõike Euroopa Liidult saadud uue praktikakorpuse tarbeks saadud investeering, mille täitmiseks pidi hoonet viis järgmist aastat kasutama. Kuid aastal 2015 liideti Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega.
Kasutus jäi väiksemaks
Nüüd on viis aastat täis ning ametikooli maja seisab tühjana ning riik sai tagasinõude suuruses 136 000 eurot. “Tagasinõude otsuse aluseks oli projekti „Põltsamaa ametikooli uus praktikakorpus“ raames valminud investeeringu ehk praktikakorpuse hoone ja õppevahendite sihtotstarbelise kasutamise nõude rikkumine. Toetuse saaja pidi tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Seoses Põltsamaa ametikooli liitmisega Järvamaa Kutsehariduskeskusega jäi õppekorpuse kasutus viimastel õppeaastatel planeeritust oluliselt väiksemaks,” selgitas SA Innove kommunikatsiooni peaspetsialist Mari Annus.
Seda, et õpilaste arv nõnda vähenes, et kooli ähvardaks liitmine teisega, Annuse sõnul polnud projektis ega aruandluses esitatud andmete põhjal võimalik ette näha. Seda kinnitab ka Meelis Mereküla.
Hooned müüakse osadena
“Investeeringute kava koostamise ajal 2008 õppis koolis üle pooletuhande õppija ning tol hetkel ei viidanud miski õpilaste arvu langusele. Esialgse kava kohaselt oli plaanis terve õppekompleks korda teha. Lisaks töökojahoonele kavandati ka õppehoone ja ühiselamute rekonstrueerimist. Need olid täiesti amortiseerunud ja õppetöö korraldamine hoonetes ei olnud tänaste standardite järgi enam võimalik. Eriti halvas seisus olid õpilaskodud. Nende hoonete rekonstrueerimine oleks hinnanguliselt maksma läinud kuni 7 miljonit eurot.
Enne järgmise planeeritava investeeringu tegemist 2013. aastal, millega oli kavas renoveerida ülejäänud õppehooned ja ühiselamu, oli õppijate arv langenud ning analüüs näitas, et ka tulevikus see tõenäoliselt ei kasva. Seetõttu tehti otsus Põltsamaa Ametikooli rohkem mitte investeerida ning liita kool Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Õpilaste arvu langust ei olnud projekti kavandamisel võimalik ette näha,” kinnitas Mereküla.
Mis ametikooli hoonetest saab, pole tänaseni selge. “Põltsamaa ametikooli kasutuses olnud õppehooned peale töökodade hoone on üle antud RKAS-le. Praktikahoonele otsitakse täiendavaid kasutusvõimalusi. Ühe variandina on kaalumisel võimalus ruumid välja rentida mõnele ettevõttele, kes teeks kooliga tihedat koostööd ja pakuks praktikavõimalusi töökohapõhises õppes õppijatele,” märkis Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla.
“Riigi Kinnisvarale kuuluvad Kaarlimõisa tee 10, Kaarlimõisa tee 23 ja Kaarlimõisa tee 23a. Ehk kaks koolihoonet ja nn laohoone,” selgitas Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper.
Need hooned lähevad aga müüki. “Nende müümist valmistab ette meie müügiosakond ning müügitingimused avaldatakse, kui algab avalik enampakkumine. Täna on meil arusaam, et osadena müük võib osutuda edukamaks, kui tervikuna müümine, arvestades asukohta kui hoonete mahtu,” märkis Sepper.
Kogu tagasinõue tehti juba läinud aastal ning see on ka tasutud. “Raha selleks tuli riigieelarvest. Samas tuleb siiski märkida, et investeering, mille Euroopa Liit tegi, oli 2,73 miljonit ja tagasinõue oli 5 protsenti sellest summast. Õppehoone, mis selle raha eest ehitati, kuulub Järvamaa Kutsehariduskeskusele ja selles õpe siiski toimub, kuigi väiksemas mahus kui hoone võimaldab. Kuid hoone on jätkuvalt kutseõppe kasutuses,” selgitas Mereküla.
KERTTU-KADI VANAMB
