Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on oluline, et Jõgeva maavalitsus selle projekti vedada võttis ja esimesed sammud astuda aitas. ?See ei ole ühe aasta projekt, gaasitrassi tehniliseks eaks loetakse 50 aastat,? kinnitas Aiaots.
Linnapea sõnul on piirkonnas gaasitrassi asju aetud pikka aega. Juba kolhoosiaja lõpus on Lustivere kolhoosi esimees pöördunud EKE projekti poole sama sooviga koostada projekt Põltsamaa regiooni gaasiga varustamisest.
?Põltsamaa majandkonna juhid polnud rahul, et seda piirkonda ei peetud perspektiivikaks ning gaasi polnud siia ette nähtud kuni aastani 2005. Laiusel oli aga juba gaas olemas, mis saigi tollastele juhtidele tõukeks,? rääkis Aiaots vanu dokumente sirvides.
Projekteerimine kestis aasta
Uuesti hakati Põltsamaal gaasitrassi asja ajama kaks ja pool aastat tagasi. ?Alustasime eeltööga, hakkasime koguma andmeid ja tegime küsitlusi, kes Põltsamaa linnas sooviksid gaasi tarbida ja millistes kogustes. Projekteerimine ise on aega võtnud aasta,? selgitas Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder.
?Oluline osa projekti vedamisel on ikkagi Jõgeva maavalitsusel, sest selliseid projekte pole Eestis mujal niimoodi tehtud. Pärnumaal ehitas samasuguse trassi Eesti Gaas. Meie puhul on tegemist tarbijahuviga, seal oli esmane müüjahuvi. Tehniline teostus on küll üks, kuid eeltöö täiesti erinev,? kinnitas Aiaots.
Põltsamaa linnapea sõnul on elu näidanud, et nendes Eesti piirkondades, kus on olemas gaas, on nii ettevõtlusel kui avalikul sektoril olnud paremad ja ratsionaalsemad võimalused energia saamiseks.
Maaomanike lahke vastutulek
Selgitustöö, miks gaasitrassi vaja on, ja kokkulepete saavutamine kohalike maaomanikega jäi Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni ülesandeks. Need kokkulepped sai ta üllatavalt kiiresti, mingeid suuremaid arusaamatusi ühegi maaomanikuga Tõnsoni sõnul ette ei tulnud, vaid kõik näitasid üles mõistmist.
Tõnsoni sõnul kujunes trassivalik selliseks, et metsamassiivid, millest trass läbi läheb, on põhiliselt riigimets. Põllumaa puhul pole see aga nii oluline.
?Eks see on muidugi taluvuse küsimus,? lisas Tõnson. ?Ühel hetkel tuleb gaasitransportijal hakata maaomanikele nende kinnisasjal asuva trassi talumise eest maksma.?
Talvel tööga pihta
?Meil pole gaasitrassi ehituseks vajalikku raha veel koos,? tunnistas Tõnson. Töö järgmine etapp seisneb riigihanke väljakuulutamises ja kui ehitaja on leitud, selgub, palju on raha juurde vaja. Lisaraha loodavad Põltsamaa juhid saada esialgu riigieelarvest, sest gaasitrasside ehitust pole Euroopa Liit seni rahastanud.
?See võib muidugi juhtuda tulevikus, loodame et aastatel 2007-2013 saab ka gaasitrassile euroraha taotleda, sest see on samuti infrastruktuur, nagu veetrassid ja muu, mida praegu rahastatakse,? rääkis Tõnson.
Palju sõltub nüüd partneritest, kes soovivad projektile õla alla panna, kuid laias laastus võiks Tõnsoni sõnul talvel juba tööga pihta hakata.
Miks mitte gaasile üle minna?
Põltsamaal hakkab gaasi tarbima Fortum Termest AS kui suurim soojatootja linnas, aga ka elamud Põltsamaa vallas. ?Gaasist on huvitatud ka E-Piim ja Felix ning ma arvan, et ka kaks riigiasutust ? Kodu- ja Põllutöökool ning Võisiku erihooldekodu ? võiksid olla potentsiaalsed tarbijad,? rääkis Tõnson.
Tõnson ise kodus gaasi ei kasuta. ?Mida see maamees ikka kasutab,? muigab ta, kuid lisab kohe, et puit on odav vaid siis, kui on oma mets. ?Oma tööl pole eestlase jaoks kunagi olnud hinda. Kui aga kütet ostma peaks, siis poleks puit enam odav,? kinnitab Tõnson ega välista, et ka ise kunagi gaasi tarvitama hakkab, sest toru jookseb nagunii kodukülast läbi: “Lustiveres on suurte majade katlad läbi ja nüüd on otsustamise moment. Miks mitte minna üle gaasiküttele?”
Venemaad ei karda keegi
Kuigi strateegiliselt oleks kõige kindlam kohaliku kütuse peale üle minna, peavad omavalitsusjuhid seda liiga kulukaks. Võimalusse, et Venemaa ühel päeval gaasikraani lihtsalt kinni keerab, ei usu Põltsamaal keegi.
?Venemaa saab hinda tõsta, aga ta peab arvestama, et kusagil tuleb taluvuse piir, millal veel tarbija ostab ja müüjal on kasulik müüa,? ütles Tõnson. Vallajuhi kinnitusel on terve Euroopa Liit ja ärimehed selle asja kindlasti ammu läbi mõelnud.
“Me töötame selle nimel, et igas Jõgevamaa paigas oleksid inimestel võrdselt head elamistingimused ning ettevõtlusel võimalikult soodsad tegutsemistingimused ja arenguperspektiivid,? ütles Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
JAANIKA KRESSA
