„Põltsamaa muusikakool on ilmselt muutunud millekski, mis kuulub Põltsamaa juurde,“ jõuame Põltsamaa muusikakooli direktoriga vesteldes ühisele järelduse. On tõesti. Ütleks isegi, et muusikakoolis õppimine on muutunud teatud seisuseküsimuseks. Justkui iga selle väikelinna laps peakski muusikaõpet saama. Ja miks ka mitte, kui seal juba 60 aastat väga head muusikalist haridust antakse.
Väikseid viiulikasti tassivaid tegelasi võib Põltsamaal linnapildis märgata igal argipäeva pärastlõunal. Klaveriõppe ja akordionimängu õppijad niiväga silma ei torka, sest nende instrumendid on neid vana punastest tellistest maja teisel korrusel kenasti ootamas. Ja nii juba 60 aastat.
Põltsamaa muusikakooli avaaktus toimus 15. septembril 1959 vanas kultuurimajas. Hoones, kus praegu asub raamatukogu. Seda põhjusel, et praeguses asukohas oli ruumide remont alles pooleli. Nii käidigi mõnda aega erinevates linnale kuuluvates hoonetes külakorda. Küllap olid need muusikakooli rajajale Voldemar Lemmikule pingelised ajad, sest pasuna sai tundi lihtsalt kaasa haarata, aga klaver kaenlas pole ju võimalik tunde andma minna. Peagi olukord lahenes, ruumid said korda ja võiski täie hooga pihta hakata. Üsna kiirelt saadi majja kolm klaverit, laste kasutuses oli vajalikul hulgal akordione, viiuleid ja puhkpille. Ka noodikogu hakkas tasapisi täienema.
Kooli hea maine
Kool alustas 50 õpilasega, hiilgeaegadel on koolis õppinud ligi 300 õpilast, tänasel päeval on nimekirjas 126 muusikat õppivat last.
„Põltsamaa muusikakoolil on kogu aeg olnud hea maine,“ kinnitab 2017. aastal Võhmast kooli juhtima tulnud Hannes Männik. „Võhmast käidi ikka palju aastaid Põltsamaale. Viljandis oli ka muusikakool, aga ikkagi eelistati siia õppima tulla. Isegi öeldi, et mis seal Viljandis, ikka Põltsamaal on muusikakool.“
Õpilaste vähesuse üle ka praegu veel kurta ei saa, kuigi puhkpilliõppijaid võiks siiski rohkem olla. Vastuvõtueksamite ajal nimetas sel aastal vaid üks, et tahaks flööti õppima hakata, aga eks me neid siin ikka tasapisi puhkpillide juurde suuname,“ muigab Männik.
„Eks ajapikku on tulnud juurde uusi erialasid, sest noorte eelistused on muutunud,“ selgitas Männik. „Kitarri õpitakse meelsasti, ka löökpille… Viimati nimetatuid on meil tänavu õppimas vaid noormehed,“ nendib direktor.
Eriliseks teeb nimetatud fakti see, et õpetajaks on löökpillidel noor naisterahvas, Brita Blair. „Tema leidsime Tartust ja meelitasime meile tööle,“ on direktor rahul. „Löökpille õpetab lisaks ka praegu veel Põltsamaa koolis õppiv Sten Jõearu. Tubli noor inimene, loodame, et ta siia kooli ka edaspidi tööle jääb.“
Anne Kausi veenmisjõud
Õpetajate leidmise ja hoidmisega pole lihtne ka muusikakoolis. „Olen rahul, et meil on enamik õpetajaid pika staažiga ja et igal aastal oleme suutnud leida ikkagi ka uusi tulijaid,“ räägib direktor. „Aga kui arvestame meie praeguste pedagoogide staažikust, siis tuleb kaadri leidmisega peagi tõsiselt tegelema hakata. Meie maja töötajad on kõik küll väga tublid, aga iga inimene on pärast pikki tööaastaid ka puhkuse välja teeninud. Seega – kust leida noori tulijaid, kes perega Põltsamaal kanda kinnitaksid.“
Ega uut direktoritki polnud paar aastat tagasi pensionile suundunud kauaaegsel direktoril Anne Kausil lihtne leida. „Mul polnud mingit plaani edaspidi muusikakooli juhtimisega tegelda,“ meenutab oma Võhmast Põltsamaale tulekut Hannes Männik. „Aga Annega istusime siin kohvitoas laua taga ja Anne muudkui rääkis ja… Ütleme nii, et Anne Kaus on lisaks suurepärasele õpetajale ka veel väga hea psühholoog. Nii ta mu ära rääkiski ja siin ma nüüd olen.“
Endise juhi suurtest kingadest ja sinna astumisest räägib Männik, et on sellele isegi mõelnud. „Õnneks ma siinset tausta varem väga ei teadnud ja seepärast võtsin asja vast rahulikumalt kui mõni teine. Teen, nagu oskan. Anne oli tubli juht, aga igal oma töömeetodid. Nii ka minul. Teen asju veidi teisiti kui Anne, aga nüüdseks ollakse juba minuga harjunud.“
Nii ei ole Hannes Männikul ka tugevat sidet praeguse muusikakoolile koduks oleva majaga. „Siin on vahvad ruumid, kindlasti on sel kõigel oma hõng ja emotsionaalne taust, aga ma siiski näeksin hea meelega muusikakooli ka teistest ruumides,“ selgitas Männik.
Koolil 747 vilistlast
60 aastat samades ruumides tegutsedes ollakse loomulikult kodunenud, kuid noored muusikud vajaksid ajakohasemaid tingimusi. Ja ega kooli töötajatel endilgi praeguste ruumide kütmise ja korrastamisega lihtne ei ole. Aeg-ajalt, kui mõne linnas asuvat hoonet ähvardab tühjaks jäämine, või plaanitakse kesklinna midagi uut, pakutakse ikka ja jälle välja, et seal võiks muusikakool omale paremad ruumid saada. Räägitakse jah ja muretsetakse selle üle, aga valla investeerimiskavasse see hoone mingitel põhjustel sattunud ei ole.
„Ma ei oska öelda, mille taga see on,“ mõtiskleb Männik. Direktor on muusikakooli tulevikust rääkinud pikemalt ka vallajuhiga, kus kõne alla tuli Lille tänava koolimaja teema.
„Mina leian, et sellest majast saaks muusikakooli uue koduna asja küll. Tuleb vaid veidi mõelda ja projekteerida. Seinad on seal individuaaltundide andmiseks piisavalt paksud ja kui pööningule ka väiksed klassiruumid välja ehitada, olekski mure lahendatud.“
See kõik on aga mõtiskluste tasemel ja millal väärikas eas muusikakool omale uued või siis ka praeguses asukohas ajakohastatud ruumid saab, seda ei oska öelda isegi selgeltnägijad. Aga see kõik ei sega lastele ikka jätkuvalt head muusikalist haridust pakkumast. Seda tehakse nii eelkoolis, mida juhendab Tuuli Jukk, klassikalises muusikaõppes kui ka vaba õppevormiga rühmades. Viimases saavad pillimängu selgeks need, kes solfedžo ja muusikaloo õppimisega end väga koormata ei taha. Ka igasuvised suvekoolid annavad sellesse oma väärtusliku osa.
Põltsamaa muusikakool on väljastanud 747 lõputunnistust. Kui arvestada, et esimese lennu lõpetas vaid üks noor muusik, kelleks oli hilisem Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor ja puhkpilliosakonna juhataja Hannes Altrov, on seda ikka aukartustäratavalt palju. Ja kindlasti peab muusikakool Põltsamaale ka edaspidi jääma, sest see lihtsalt kuulub selle linna ja siinse elu juurde.
„Miks ühele väikelinnale muusikakooli vaja on, olen sellele ka ise mõelnud,“ võtab Männik meie juubelijutu kokku. „Aga eks see tuleneb meie rahva taustast, oleme ju kõik enam või vähem muusikainimesed. Ja seni kuni võimalik, anname kollektiiviga endast parima, et siinsed lapsed seda muusikat oma hinges edasi kannaksid.“
Täna kell 16 algavad juubelikontserdil astuvad üles nii vilistlased kui ka praegused muusikakooli õpilased. Kõik on lahkelt kuulama oodatud. Kui arvestada, kui palju sellel koolil on vilistlasi, saab Põltsamaa kultuurikeskuse saal kindlasti rahvast tulvil täis.
Teadmiseks
Aastast 1959 tegutseva Põltsamaa muusikakooli on lõpetanud 747 noort.
Esimese lennu 1962. aastal lõpetas vaid üks õpilane, Hannes Altrov, kes oli hiljem Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor ja puhkpilliosakonna juhataja.
- aastaks oli Põltsamaa muusikakooli lõpetanud 231 õpilast. Muusikakooli kõrget taset näitas fakt, et umbes kolmandi kooli lõpetanutest töötas või õppis edaspidi muusikaalal.
- aastal avati Puurmanis muusikakooli filiaal.
- MERIKE KASK
