Koroonakriis tabas meid nagu välk selgest taevast, aga selle vahega, et kui äiksehood mööduvad mõne tunniga, siis koroonakriisi taandumise järel on selle tagajärjeks majanduskriis, mis mõjutab kõiki valdkondi, sealhulgas põllumajandust.
Praegune kriis näitas, et kui transport ei liigu ja kaubavahetus ei toimi, võivad riigid sattuda loetud päevadega katastroofilisse olukorda, kus ei ole elementaarseid elamiseks vajalikke tarbeid (ravimeid, isikukaitsevahendeid, toiduaineid ja muid esmatarbekaupu). Hädas on Euroopa tervikuna ja kõik riigid ühekaupa.
Aastaid on Eestis räägitud toidujulgeolekust ja isevarustatuse vajadusest. Põhiliste toiduainetega isevarustamise võimekus on Eestis olemas ja selle potentsiaali hoidmine on meile osa julgeoleku tagamisest. Turufundamentalistid, kes on seda eitanud ja loodavad katkematule kaupade vabale liikumisele ei arvesta turutõrgete ja kriisidega, mis paratamatult meid aeg-ajalt kollitavad. Toidupuudus on olukord, mis tekitaks paari päevaga kaose. Praegune kriis näitas, et sellised olukorrad on võimalikud, mitte lihtsalt teoreetilised õudusjutud.
Strateegiline valdkond
Põllumajandus on pika väärtusahelaga ja enamasti aeglase käibekiirusega strateegiline valdkond, mille tähtsust ei saa mõõta osakaaluga sisemajanduse kogutoodangusse. Lühiajalistest kriisidest tulenevate tagasilöökide taastamine võib võtta aastaid. Lisaks mõjutab põllumajandus laialdaselt keskkonda ja sõltub ilmastikust, eriti taimekasvatus, mis teeb tootmise veelgi riskantsemaks ja ebastabiilsemaks.
Praegune valitsuskoalitsioon on hästi mõistnud toidutootmise olulisust ja põllumajandusliku tootmise eripära. Riigikogu võttis vastu lisaeelarve, mille alusel on välja töötatud põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse aga ka laiemalt maaettevõtluse toetamiseks 200 miljoni euro suurune kriisiabipakett.
Maaelu edendamise sihtasutus (MES) on välja töötanud meetmed, et võimaldada ettevõtjatele juurdepääs rahalistele lisavahendtele ning säilitada kriisiajal ja järel tootmine ning konkurentsivõime. Käendused pangast väljastatud laenudele, uued käibe- ja investeerimislaenud ning maakapitali meede peaksid toetama põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid laiemalt.
Maakapitali meetme puhul on põhimõtteline valik, kas rakendada kriisiajal raskustesse sattuvatele talunikele ja põllumajandustootjatele (et nad ei peaks ajutiste raskuste tõttu maad ära müüma) lühiajalist (3–5 aastat) riigi „ajutist maaostu“ võimalust, kus tootjal jääks õigus maa fikseeritud tingimustel riigilt tagasi osta, või rakendada pikaajalist põllumaa kapitalirendi varianti. Võimalik on kasutada ka mõlemat. Siin on valitsusel oluline roll ja MESil eriline vastutus nende meetmete õiglasel ja toimival elluviimisel.
Eesti põllumajandustootjate struktuur on väga mitmekesine – meil on FIEsid ning väikese ja keskmise suurusega talusid, aga ka väga suuri põllumajandustootjaid. Eestis, nagu kogu Euroopas, toimub põllumaade kontsentreerumine. Väikeste tootjate ja maaomanike maa läheb suurte kasutusse või omandisse. Eelkõige on see tingitud suurte ettevõtete paremast kapitaliseeritusest ja suuremast kasumlikkusest, võrreldes väikeste peretaludega.
Erinevad tootjad
Praktika näitab aga, et suured tootjad ja agrokompleksid liiguvad sageli välismaalase või põllumajandusliku tootmisega mittetegeleva isiku omandisse ja niimoodi liigub ka Eesti põllumaa väliskapitali või teise isiku omandisse. Sellega lahutatakse maaomand ja põllumajanduslik tootmine ning põllumajanduse toetusõigused liiguvad tootjalt maaomanikule. Seepärast on väga oluline, millistel eesmärkidel ja kuidas kavatseb Eesti riik ja MES rakendada maakapitali meedet.
Eestis on ka väga palju eraisikutest metsaomanikke ja paljud talunikud on samuti metsaomanikud. Ka siin on riik otsustanud metsaomanikele appi tulla. Riigikogu otsustas leevendada nende maksukoormust. Lisaks FIEna tegutsevatele metsaomanikele saavad edaspidi kõik eraisikutest metsaomanikud talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali müügitulust (samuti Natura 2000 erametsamaa toetusest) maha arvata kokku 5000 eurot aastas. See muudatus peaks soodustama metsaomanikke oma metsi ise majandama, mitte neid maha müüma. Seadusemuudatus on alaline ja jääb kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist.
Hoolimata sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vastuseisust on MESi kriisiabipakett Eesti põllumeestele ja maaettevõtjatele ääretult vajalik ja igati põhjendatud abi. Me ei saa jätta Eesti põllumajandustootjaid kriisi meelevalda olukorras, kus teised riigid toetavad oma põllumajandust erinevate toetuste ja meetmetega. Eesti poliitikute kohustus on hoolitseda kodumaise tootmise konkurentsivõime säilimise ja toidujulgeoleku eest.
Helir-Valdor Seeder,
Isamaa esimees, riigikogu aseesimees
