Põllumehed vajavad kiiresti abi

Põllumehed on aasta suhtes äraootaval seisukohal. Arvestades, et gaasi- ja elektrihinnad on aina tõusuteel, kuid tõusnud on ka väetiste ja loomasöötade hinnad. Kui kallis tehnika soetatud ja raha farmihoonete rekonstrueerimisele kulutatud, pole kahjumlikuks muutunud põllumajandust võimalik päeva pealt ka ära lõpetada. Osa piimalehmapidajaid maakonnas on aga juba otsad kokku tõmmanud küll.
Enim soovivad põllumehed niigi keerulises olukorras teada, mida toob uus toetuste periood ja mida tähendab rohepööre põllumajandusele. Kui väetiste hinnad näitavad tõusuteed ja toetused langust, siis heldust siit ei paista. Nii tekib igal põllumehel õigustatud küsimus: kas pingutada edasi või vanduda alla. Mõni on oma tegevust veidi koomale tõmmanud ja läinud aastal lõpetas üks väike pereettevõte tegevuse. Täna ei ole veel teada, et mõni suurtootja otsustaks pillid kotti panna.
Ei saa lubada, et kallid hinnad kodumaise tooraine lihtsalt ära söövad ja toitu tuleb hakata massiliselt sisse tooma mujalt. Väikeettevõtjad ei jaksa tervet riiki üleval pidada, suurtootjad küll. Ent kui hinnad ja toetused omavahel kuidagi kokku ei klapi, polegi midagi teha. Ka Eesti võõrtööjõu poliitika pole põllumeest hellitanud ja töökäsi pole samuti kusagilt võtta. Eestlane seda tööd pole nõus tegema, mida ukrainlane oleks. Küna on lõhki, aga abi ei paista endiselt kuskilt.
Põllumees vajab abi ja seda kiiresti. Esialgu toetavaid sõnumeid ministeeriumist ja mingitki kava, kuidas edasi minna.