Maakonna põllumajandusettevõtted kavatsevad alustada sellel nädalal külviga ning loodavad, et põldudelt kaob seda tööd takistav liigne niiskus. Mõnes paigas külvatakse tänavu suuremale pinnale kui varasematel aastatel.
Palamuse valla osaühingus Kerseli kavatsetakse alustada külviga kohe, kui põllumaad on nii kuivad, et seal on võimalik töötada. “Kõigepealt hakkame külvama otra sordist ´Leeni´. Möödunud aastaga võrreldes oleme külvipinda mõnevõrra suurendanud,” rääkis juhataja Toomas Tuula.
“Libistanud oleme põldusid niiskuse hoidmise eesmärgil. Mõned põllud oleme ka mullarimismasinaga üle käinud, et lõhkuda pealmise pinna mullakoorikut ja tasandada põldusid. Taliviljapõldude äestamine jäi vihma tõttu möödunud laupäeval pooleli,” ütles põllumajandusettevõtja. Tuula sõnul Kerseli tänavu masinaparki uuendanud pole, küll aga osteti nüüdisaegne traktor möödunud aastal.
Perevaras suurenes külvipind
Reedel kavatsetakse külviga alustada Jõgeva valla aktsiaseltsis Perevara. “300 hektarit maad oleme aga kevadkülviks ette valmistanud ja sinna paneme kasvama odra ja rapsi. Eelmisel aastal oli külvipinnaks 1850 hektarit, tänavu tuleb sügisel kombainidega koristada 2570 hektaril,” ütles taimekasvatusjuht Kalle Kivirüüt.
“Masinapark ja töötajad jäävad samaks, mistõttu peab efektiivsemalt tööle hakkama,” lisas ta. Kivirüüdi sõnul on aktsiaselts Perevara üles kündnud ka üle 530 hektari rohumaid, sest loomakasvatus on viidud minimaalsele tasmele. “Nendel maadel hakkame kasvatma suvinisu või rapsi,” lausus ta.
“Taliviljapõllud on meil kõik väetatud. Väetise hinnad on püsinud enam vähem stabiilsetena,” märkis Kivirüüt ja lisas, et tuleval aastal plaanitakse Perevaras külvata ka hernest.
Külviaeg ja turustamine sõltuvuses
Palamuse valla aktsiaseltsis Evemar kestab väetisekülv. “Maadel pole praegu viga, külvi kordaminek ja taimede kasvama hakkamine oleneb paljuski edasistest ilmadest. Külviga saame aga alustada enam vähem samal ajal kui möödunud aastal. Enne peab maa ära kuivama,” ütles juhataja Mati Evert.
Tema sõnul külvatakse firmas Evemar kõige rohkem otra, mida kasutakse loomasöödaks ja ka turustatakse. “Ostaksime ka uusi põllutöömasinaid, kui selleks vajalikku raha oleks. Piimatootmisele peab ju peale maksma,” märkis põllumajandusfirma juht.
“Hinnad, millega võimalik teravilja turustada, pole kiita, kuid kuidagi tuleb põllumehel toime tulla,” ütles põllumajandusettevõtja Toomas Tuula.
“Lõunapoolsemates Euroopa riikides valmivad viljad nii või teisiti enne kui Eestis. Saakide turustamise huvides on oluline, et meie põllumehed saaksid külvata võimalikult varakult,” märkis Jõgeva Tootjate Liidu esimees Raul Soodla.
JAAN LUKAS
