Jõgevamaa põllumehed peavad märkimisväärseks kordaminekuks Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud eelarvet, kus perioodiks 2014-2020 on Eestile planeeritud põllumajandustoetusi 1,73 miljardit eurot, mis on ajavahemikul 2007-2013 eraldatud toetustest 500 miljonit eurot enam.
Tugevam kindlustunne tekib põllumajandustootjatel aga pärast toetusmäärade kinnitamist Euroopa Parlamendis. Ühtlasi oodatakse, millistel tingimustel Eestis toetusi maksma hakatakse ning nenditakse ka, et vastav kord peaks suur- ja väiketootjale võimalikult võrdne olema.
Eskus tegutseva põllumajandusfirma Õnne Piimakarjatalu juhataja Mati Kivi sõnul on väikesel ja tagasihoidlike tootmismahtudega Eesti riigil Euroopa Liidus võrdlemisi raske oma seisukohti kaitsta ja eesmärke saavutada. “Seda asjaolu silmas pidades võib öelda, et meie esindajad tegid Euroopa Ülemkogul tubli töö, tulemus oli võimalikest parim. Veelgi suurem olnuks ehk kordaminek siis, kui põllumehed ja nende toetajad hakanuksid veelgi varem rauda taguma. Mõistagi on põllumajandustootmisele vajalik igasugune abi. 75 protsenti toetustest laekub aga 2020 aastaks. Muretsema paneb, milliseks kujuneb toetuste maksmine 2013. ja 2014. aastal. Olulised on ka toetuse saamise tingimused. Ajakirjanduses on juttu olnud, et neid tingimusi muudetakse.”
Väike- ja suurtootjaid võiks kohelda võrdsemalt
Kivi kritiseeris väiketootjate senist eelistamist investeeringutoetuste jagamisel. “Väiketootjatel, näiteks kuni 200-pealise karjaga lauda omanikel, on investeeringutoetus ühe looma kohta võrreldes suurtootjatega märksa suurem olnud. Sellega on juba ette määratud, et kui suurem tegija soovib majandustegevust arendada, tuleb tal endal leida raha või seda targalt laenata. Suurtootjatele pole siiani põllumajandustehnikasse investeerimiseks toetusi antud. Küll aga on vastavat toetust traktorite muretsemiseks saanud väiketootjad,” rääkis ta.
Ka Jõgevamaa piimatootjate edetabeli liidri (eelmise aasta keskmine piimatoodang
Ettevaatusest maade suurendamisel
Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal nimetas Euroopa Üldkogul kätte võidetud toetuse suurust positiivseks sõnumiks põllumeestele. “Lähtudes sellest, et toetust hakatakse maksma hektari kohta, on kahtlemata oluline teema sellega kaasnevad mõjud maa turule. Osad maaomanikud peavad toetust justkui “tasuks” kinnisvara omamise eest. Ka mõned põllumehed on pidanud esmatähtsaks maade juurdeostmist või rentimist. Nad tegid seda eriti siis, kui viljahinnad kõrged olid. Ei tohi aga unustada, et majandus on tsükliline ja tõusule järgneb kindlasti ka mõõnaperiood. Siis toob aga viljahinna langus kaasa tugevad miinused, musta masenduse ja kergesti ka pankrotid.”
Pajusi valla põllumajandusettevõtja märkis, et ennekõike on põllumeestele toetusi tarvis tulu puudujääkide kompenseerimiseks ning selleks, et toodang oleks tarbijale kättesaadav võimalikult taskukohase hinnaga.
Põltsamaa lähedal asuva osaühingu Viraito juhataja Toivo Kens leidis, et midagi põhjalikumat võiks uute toetuste kohta arvata siis, kui Euroopa Parlament on need kinnitanud. “Arvan, et võrdseid konkurentsitingimusi tagavate toetuste tarvilikkusele tähelepanu juhtimine kõnekoosoleku ja heinapallide põletamisega oli vajalik ettevõtmine. Üldsus hakkas paremini mõistma põllumeeste rahulolematuse tagamaid, saadi paremini aru, et nurisemist ei tingi mitte lihtsalt soov oma rahakotti priskemaks muuta.”
“Toetused ei olekski tingimata vajalikud, kui põllumees oma toodangu eest õiglast hinda saab. Paraku on aga olukord teistsugune,” tõdes Ahto Vili.
Toetust ka oma riigilt
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul tuleb riigikogus vastuvõtmisele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise muutmise seadus, mille eesmärk on tagada põllumehele üleminekutoetused 2013. aastal. “See annab ka käesolevaks aastaks võimaluse põllumeestele riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta. Lähtudes Euroopa Liidu liitumislepingust, võis Eesti riik aastatel 2004-2012 täiendavaid otsetoetusi maksta. Eelmisel aastal loodi aga võimalus üleminekutoetuste maksmiseks 2013. aastal, mis kindlustab sujuva ülemineku uuele otsetoetussüsteemile rahastamisperioodil 2014-2020. Eelnõu vastuvõtmine hoiab ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemise ning konkurentsivõime vähenemise käesoleval aastal. Üleminekutoetused loovad meie põllumeestele võrdsemad tingimused konkureerimisel teiste riikide põllumeestega,” ütles Kokk ning lisas, et ligi 25 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.
Aivar Koka sõnul on eelnõule oodata poolthääli riigikogu kõikidelt fraktsioonidelt. “Siseriikliku toetuse saamiseks hakkab PRIA taotlusi vastu võtma märtsis. Esimesed taotlused rahuldatakse teadaolevalt juba enne jaanipäeva,” ütles ta.
i
JAAN LUKAS
