Täna toimub riigikogu ees põllumeeste 101 traktoriga meeleavaldus, mille üheks põhjuseks on just üleminekutoetused. Kevadistel valimistel lubati põllumeestele hüvitada 2020. aasta riigieelarvest 15,3 miljonit eurot. Novembri lõpuks oli see lubadus kuivanud kokku viiele miljonile eurole.
Riigikogu rahanduskomisjon toetas seejärel ettepanekut eraldada 2020. aasta riigieelarvest täiendavad viis miljonit eurot põllumajandusettevõtete üleminekutoetuseks ehk top-upiks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ütles, et toetuse suurendamine streiki ära ei jäta. „Streik kindlasti toimub. Me oleme algusest peale andnud teada, et meil on kaks probleemi. Üleminekutoetused on üks alateema Euroopa Liidu ebavõrdsest kohtlemistest ja selles osas pole laiemalt midagi muutunud,” ütles Sõrmus.
Meeleavalduse üks korraldajatest, Jõgevamaa põllumajandusettevõtja Raul Soodla sõnas, et selle ettevõtmise põhiline ülesanne on tähelepanu juhtimine ebavõrdsusele, mis Euroopa teiste tootjatega võrreldes valitseb. Soodla selgitas, et kui toetuste mahud jäävad samale tasemele, siis on oht, et suurema toetusega teiste riikide ettevõtted ostavad meie põllumajandustootjad ära ja meil on oht jääda omal maal sulase seisusesse.
Võrdseid võimalusi
„Põllumehel on selg vastu seina surutud,” ütles Soodla. „Selge on see, et põllumajanduse puhul on tegemist äriga. Toidu tootmine on üheltpoolt äri, mida peab saama ajada võrdsetel tingimustel. Või siis tuleb toetused ära võtta kõigilt teistelt. Ootame, et riik annaks meile võimaluse alustada samalt lähtepositsioonilt nagu ka kõik teised. Kui Eesti riik ennast ise ära toita ei suuda ning jääb sisseostetava toidu peale, siis mis riik me oleme?”
Soodla sõnul ei olda rahul ka praeguste valitsuserakondadega, kes on olnud näiliselt üsnagi põllumajandajasõbralikud, andnud konkreetseid valimislubadusi, kuid nüüd ei peeta nendest enam kinni. Ei mõisteta, mille üle poliitikud omavahel kemplevad, selline tegevus või tegevusetus nörritab põllumehi.
„Meie sõnum on, et meid on petetud ja meiega lolli mängitud. On räägitud, lubatud ja siis on öeldud, et üks ümbrik oli ja see kadus kuhugi ära. Me ei ole tühjad kotid, keda saab ära unustada. Oma rahva toitmist ei saa ära unustada! Kui oleks kohe öeldud, et põllumees ei saa seda raha, siis oleks ka valmistulemused olnud teistsugused,” põrutas Soodla.
Muret mõistetakse
Veel lisas Soodla, et kuni tänaseni on oldud leebed ja püütud rahulikult asja ajada, kuid tundmus on, et kui välja ei tule ja ennast ei näita, siis unustatakse sind ruttu ära. Meeleavalduse sisu on, et valitsus peab hoidma meeles, et Eesti toidu ja selle tootmisega ei tohi mängida.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk mõistab põllumehe muret ja lisab, et paraku seab eelarve piirid. „Ma mõistan, et tegelik soov on saavutada tulevaks aastaks veelgi suurem summa, kuid riigieelarve seab paraku alati teatud piirangud. Eelmises valitsuses saavutasime üleminekutoetuste taastamise ning kolmapäeval vastu võetava otsusega jätkame toetuste maksmist ka tuleval aastal,“ sõnas Kokk.
Meeleavaldus on esialgu ühekordne aktsioon, edasisi samme, kui toetust ei lisandu, kavandatud pole.
INDREK SARAPUU
