Põllumehed kogunesid aastaseminarile

 

Eile peeti Jõgeva kultuurikeskuses Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aastaseminar, kus teadurid tegid kokkuvõtteid eelmise aasta töödest. Aastaseminaril osalesid ka tehnikafirmad.

“Meie instituudil läheb samamoodi nagu kogu Eesti majandusel,” kinnitas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. “Pole just hiilgavaimad ajad, ka meil pole midagi hõisata, aga pole ka midagi hullu. Möödunud aasta alguses läks meil seemnemüük väga hästi. Positiivne on see, et rakendus uus süsteem, kus sordiaretajatele makstakse tasu ka oma toodetud seemne eest. See teema ongi täna põllumeestele ehk kõige olulisem,” rääkis Koppel.

Ootuspäraselt osutus ka vastav ettekanne OTS tasude süsteemist, mille pidas MTÜ Eesti seemneliidu juhatuse esimees Ly Rand, kõige huvipakkuvamaks.

Rukki-pahksääsk saabub kliima soojenedes

Traditsiooniliselt pakkusid kuulajatele huvi taimekaitset puudutavad ettekanded. Mati Koppel andis ülevaate talinisu haiguste tõrjest möödunud aastal, Hennu Nurmekivi kõneles tülikast ja visast umbrohust tuulekaerast ning selle keemilisest tõrjest.

Huviga kuulati ka Anne Ingveri ettekannet potentsiaalsest teraviljade kahjustajast rukki-pahksääsest, kes on Eestis seni vähetuntud, kuid kes soodsate tingimuste korral võib ka siin hakata märkimisväärset kahju tegema.

Oranži värvi rukki-pahksääske leidub Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas ja paljudes riikides peetakse teda ohtlikuks kahjuriks. Ingveri sõnul leidub Eestis selle putuka kohta  infot vähe.

“Me ilmselt ise ei teagi, et pahksääsk ka Eestis kahjustab, kuid keskmisest soojemate aastate periood julgustab lõunapoolsete alade kahjureid põhja poole liikuma,” rääkis Ingver.

Väga oluline teema just sellel aastal oli ka Pille Sooväli ettekanne ”Fungitsiidide efektiivsusest odra haiguste tõrjel ja mõju koristatud teradel esinevatele  mikroseentele”, sest erakordselt vihmase koristusaja tõttu oli saagi kvaliteet seekord sageli madal või koguni loomadele ning inimestele ohtlik.

Eestis aretatud tomatiseeme on üliodav

Talinisu uurinud Reine Koppeli sõnul külvati möödunud aastal uurimisalust talinisu kolmes kasvukohas ning talinisu genotüüpide saake võrreldes selgus, et saagikus sõltus rohkem kasvukoha mullastikust kui seemne sordist. Odraaretaja Ülle Tamm ja teraviljade ühtlikkuse aretaja Merlin Haljak rääkisid erinevate sortidega tehtud katsetest. Külviaja ja külvisenormi mõjust talirukki saagile rääkis Ilme Tupits. Tema uurimusest selgus, et viimaste aastate suhteliselt soojade sügiste tõttu on levima hakanud arvamus, nagu võiks rukist ka väheke hiljem külvata. ”Tegelikult see nii ei ole,” ütles Tupits, rõhutades, et optimaalsel ajal külvatud rukis tärkab kiiresti ja ühtlasemalt ning suudab kahaneva soojuse ja valguse tingimustes talveks valmistuda.

Seminaripäeval sai kohapeal osta ka kodumaiseid, Jõgeval aretatud seemneid. “Eestis aretatud tomatiseeme on üliodav,” kinnitas Jõgeva SAI köögiviljade osakonna juhataja kt Ingrid Bender, kes tutvustas aastaseminarile tulnutele kohalikke herne-, oa-, tomati-, redise- ja kapsasorte. 

Tõlgendamise küsimus

Sertifitseeritud seemne kasvatamise ja kasutamise arengutest Eestis kõnelnud teadur Margus Ess rääkis, et  Jõgeva SAI osakaal kogu sertifitseeritud seemne tootmisel on aastate lõikes olnud suhteliselt stabiilne ja on viimastel aastatel  näidanud ka tõusutendentsi. Põllumehele, kes imestas, kuidas raskel ajal saab minna hästi, selgitas Ess, et seegi on vaid tõlgendamise küsimus.

“Võib suhtuda nii, et raske õppustel, kerge lahingus. Mispärast me oletame, et praegune situatsioon on lahing? Me võiksime seda käsitleda kui õppust,” innustas Ess.

Mati Koppeli sõnul pole Jõgeva SAI-l kõik alanud aastat puudutavad rahanumbrid veel selgunud. “Ootame ära, kui need selgeks saavad, kuid tundub, et mõnes osas peame me kokku tõmbama. Lubada saame tänavu küll ainult hädavajalikke kulutusi, kuid loodame, et kedagi koondama ei pea,” rääkis Koppel.

Nagu igal aastal, autasustas SAI oma tublimaid töötajaid ja häid koostööpartnereid. Tänavu olid neist paraku paljud kuuldavasti ringi hiiliva gripi tõttu Jõgevale tulemata jäänud. 

Aastaseminaril osales seekord tavapärasest rohkem tehnikafirmasid. Esmakordselt oli kohal ka Ameerika firma Great Plains, kes Eestis alles hiljuti tegevust on  alustanud, kuid kelle käes on suurem osa USA külvikuturust. Eesti firmadest olid esindatud Starfeld OÜ, kes müüb põhiliselt Soome otsekülvikuid, Flint Kaubandus OÜ, kes erineb teistest sellega, et müüb põhiliselt Venemaa tehnikat, ning muidugi ei puudunud aastaseminaril ka Jõgeval paiknev tehnikafirma A.Tammel AS.

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus