Paljud maakonna põllumajandusettevõtted plaanivad sellel nädalal esimesest niitest silo tegemisega lõpule jõuda. Silo hakati tänavu valmistama küll hiljem kui paaril eelneval aastal, kuid praeguseni on ilmad seda tööd soosinud.
Puurmani põllumajandusühistus jõuti esmaspäeval täita kolmas siloauk. “Pika talve ja hilinenud kevade tõttu alustasime tänavu silo tegemist juuni algul, mis on mõneti hiljem kui paaril eelneval aastal. Ilm on seda põllutööd aga soosinud,” ütles ettevõtte tegevjuht Arvi Kink, kelle sõnul valmistatakse Puurmani põldudel esimese niitega ligi 1500 tonni silo.
Osaühingus Vaimastvere Agro algas augusilo tegemine 28. mail. Esimese niitega kavatsetakse lõpetada lähipäevil. “Kokku plaanime tänavu valmistada 8000 tonni silo, mida on veidi rohkem kui varasematel aastatel. Vajame silo söödaks 1000-pealisele veisekarjale,” ütles juhataja Jaanus Teras.
Tormiline rohukasv
Ka Põltsamaa vallas osaühingus Viraito algas silotegu tänavu veidi hiljem kui tavaliselt. “Rohukasv on aga olnud piisavalt tormiline. Ennekõike oleme silo teinud ikka liblikõielistest, kuid kahjuks läks sellel talvel erinevatel põhjustel välja 50-hektariline lutsernipõld,” rääkis juhataja Toivo Kens.
Tema sõnul valmistatakse osaühingus Viraito tänavu esimese niitega 2500 tonni ja kokku 8500 tonni silo. Sügise poole tehakse silo maisist ja mitmesugustest viljasegudest.
Palamuse vallas aktsiaseltsis Evemar võib juhataja Mati Everti arvates silo tegemise esimene niide kesta jaanipäevani. “See on normaalne tempo, sest ega üle oma varju hüpata ei saa. Vihma pole küll viimastel nädalatel sadanud, kuid mullas on niiskust piisavalt,” ütles ta.
“7500 tonnist silost on praeguseks tehtud 3000. Varume rohusööta sama palju kui eelnevatel aastatel. Selle koguse määrab lüpsilehmade arv ning praegu pole meil võimalik piimakarja suurendada,” ütles Evert.
Torma vallas osaühingus Vaiatu Agri on kavandatud 6000 tonnist augusilost praeguseks tehtud kolmandik. “Silo tegemine on kulgenud üldiselt samasuguses tempos nagu eelnevatel aastatel,” lausus juhataja Andrus Paloots.
Aktsiaseltsis Pajusi ABF kavatsetakse teha 15 000 tonni augusilo, millest praeguseks on valmis 3000 tonni. “Esimese niitega tahame lõpule jõuda järgmisel nädalal. Kohati tundub et taimestik hakkab juba vananema ning paras aeg oleks hakata juba heina tegema,” lausus juhataja Lembit Paal.
Proovid näitavad kvaliteeti
Puurmani ja Vaimastvere põllumajandusfirmade juhid Arvi Kink ja Jaanus Teras märkisid, et tänavuse siloga võib esimeste muljete põhjal rahule jääda, kuid lõpliku arvamuse saab öelda siis, kui on selgunud proovide vastused, mis näitavad proteiini ja kuivainete sisaldust.
“Silost sõltub suuresti lehmade tervis ja sellest omakorda piima kvaliteet,” märkis Kink. “Silo kvaliteedis ei saa järeleandmisi teha, sest meie piim läheb ju juustu tootmiseks,” rõhutas põllumajandusettevõtja Toivo Kens.
“Tänavuse silo kvaliteeti peaks soosima ka ühtlaselt püsinud soe ja päikesepaisteline ilm,” prognoosis Andrus Paloots.
Puurmani põllumajandusühistus uuendati tänavu tarvilikku masinaparki ja osteti juurde üks uus kogurkäru. Osaühingus Vaiatu Agri on aga silovalmistamisse kaasatud sellel kevadel ostetud, firmas New Holland valmistatud 3000-hobujõuline traktor.
i
JAAN LUKAS
