Põllumeestel esimene odrasaak salves

 

Mitmes Jõgevamaa põllumajandusfirmas sai esimene vili koristusküpseks kümmekond päeva tagasi, mõnel pool on plaanis kombainid sel nädalal esimest korda põllule saata. Oluline kogus  teraviljast konserveeritakse loomasöödaks kiletunnelisse.

Torma Põllumajanduse Osaühingus alustati vilja koristamisega 22. juulil. “See on nädal aega hiljem kui möödunud aastal,” lausus taimekasvatusjuht Koidula Liis, kelle sõnul hakati esimesena võtma taliotra, mida kasvatatakse 80 hektaril. “Saagiks oleme esimestel päevadel saanud viis tonni hektarilt. Tegelikult lootsin suuremat saaki, kuid vihmad on odrale halvasti mõjunud,” tõdes ta. Tormas on Liisi sõnul  koristatud juba ka suviotra.

Ligi 650 tonni otra on Torma põllumajandusfirmas konserveeritud loomasöödaks kiletunnelitesse, kasutatud on  firma Kemira GrowHow teenust.

Jõgeva vallas tegutsevas aktsiaseltsis Perevara alustati hilise odra koristamist möödunud kolmapäeval. “Otra kasvab meil kokku 1030 hektaril. Praegu on koristustöid tehtud 45 hektaril ning hektarisaak on olnud keskmiselt 4,5-5,5 tonni, millega  võib üsna rahule jääda,” lausus taimekasvatuse osakonna juhataja Vello Simulmann.        

Laiuse alustas sel nädalal

Teisipäeval alustati vilja koristamisega Laiuse Põllumajanduse Osaühingus. “Esimesel päeval võtsime 30-hektariliselt põllult üle 100 tonni varast otra. Saak tundub väljanägemiselt ilus,  iseasi, kui palju sellest kätte saada õnnestub,” ütles peaagronoom Ares Moor, kelle sõnul on neil varast otra  70-   80 hektaril.  

<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Ka Laiuse Põllumajanduse Osaühingus kasutatakse suurt osa  teraviljast söödaviljana, mis konserveeritakse kiletunnelisse. Üleeile algasid koristustööd ka Põltsamaa vallas Mällikvere Põllumajandusühistus. “Praegu oleme saagiks saanud 4 tonni hektarilt, seda võib pidada üsnagi rahuldavaks koguseks,” rääkis juhataja Meelis Kaljuste.

Tema sõnul kasvab neil kokku varajast otra 110-120 hektarilisel põllul. Loomakasvatusega aga ühistu ei tegele ja  oder läheb müügiks.

Osaühingus Vaimastvere Agro kavatsetakse otra koristama hakata järgmisel nädalal. Lodame, et ilmad on ilusad,” lausus  juhataja Jaanus Teras.  

Muljurit saavad kasutada kõik

Kiletunnelisse pakitava vilja muljumiseks ostis Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit aktsiaseltsilt A. Tammel kaks Soomes valmistatud muljurit Murska 2000. „Muljurit saavad kasutada meie organisatsiooni kuuluvad põllumajandusettevõtted,  võimaldame neile seda soodsa hinnaga,” ütles liidu nõukogu esimees ja Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal.

Teravilja muljumist peetakse tema sõnul odavaks ja praktiliseks söödateravilja säilitamise viisiks. “Eriti tulemuslik on see meetod siis, kui koristusajal on vilja niiskusesisaldus kõrge ja kuivatuskulud järelikult väga suured. Ühtlasi tagab muljumine viljale parema toiteväärtuse,” rääkis Paal, lisades, et muljumiseks sobilik aeg kestab viljal vaid ligi poolteist kuud. „Viljal on kolm küpsusastet: piimküpsus, vahaküpsus ja täisküpsus. Muljumiseks on kõige sobivam vahaküpsuse periood,” selgitas põllumajandusspetsialist.

“Ka meie kasutame muljumiseks Murska 2000, mis on  moodne ja kvaliteetne masin. Praeguseks oleme sel meetodil loomasöödaks teinud 230 tonni vilja, mille paigutame hoidlatesse,”ütles Perevara taimekasvatuse osakonna juhataja Vello Simmulmann.

Aktsiaseltsi A. Tammel juhataja Indrek Tammeli sõnul tegeleb ettevõtte muljurite Eestisse toomisega teist aastat ja praeguseks on põllumajandustootjatele müüdud üheksa  masinat.  

iii

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus