Reedel kohtus maa-eluminister Arvo Aller Kuremaa lossis Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu liikmete ja kutsutud külalistega. Kohtumisel olid keskseteks teemadeks eelarve, üleminekutoetused, erimärgistatud diislikütus, rohepööre ja keskkonnaalased ootused põllumajandusele.
Maaeluministri sõnul on praegu kõige põletavam teema järgmise aasta eelarve. „Oluline on selgitamine. Nii riigikogus kui valitsuses saab eelarve menetlemisel teha ettepanekuid ja oma seisukohti kaitsta,” täheldas Aller. Lähinädalal on põllumehi nörritanud eelarve eelnõus üleminekutoetuste ehk nn top-up-i real lubatud 15,3 miljoni euro asemel null eurot. Minister Aller tõdes, et üleminekutoetused on teema, mis kütab kirgi. „Ma tegin rahandusministrile üleeile (kolmapäeval – toim) kirja. Kirjutasin
5 324 500 euro suuruse taotluse, mis on selle aasta top-up-ist puudu, et saada see selle aasta eelarvesse,” lausus minister Jõgevamaa põllumeestele. Aller selgitas, et oluline on mõelda, kas viia toetus järgmise aasta algusesse või maksta see ikka sel aastal täismahus välja. „Praegu on Isamaa ja Keskerakond seisukohal, et tõstame selle järgmisesse aastasse,” sõnas ta. Minister nentis, et sektorisse on rohkem raha vaja, 15 miljonit ei ole piisav ressurss. „Kui me räägime sellest summast üleminekutoetusena, siis kõige rohkem pihta saanud tootjatel ei ole sellest abi. See on kunagi seatud toetus ja selle ajaloolise toetuse saajal ei pruugi olla ei piimakarja ega põllumaad. Toetuse saajate seast jäävad välja ettevõtlusega hiljem alustanud, noored, lihaveisekasvatajad, sealihatootjad jne. Tuleb leida kompromiss, et toetamine oleks sihitud, et abi saaksid need, kes ka päriselt toimetavad ja toetust vajavad,” sõnas Aller.
Ise tekitavad probleemi, ise lahendavad
Kriisi alguses langetati 2022. aasta aprilli lõpuni kütuse aktsiisimäära. Alleri hinnangul on see tuntav raha, mis jääb põllumeestele kätte. Kavas on luua õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud kütust saaks kasutada ainult need, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid. Koguse osas limiiti ei seata ning tankida saavad ka volitatud isikud. Ettevõtte poolt tarbitud erimärgistatud kütuse koguse kohta lähevad andmed maksu- ja tolliametisse. „Nii saame seirata, kui palju kütust kasutab näiteks köögi- või teraviljaviljakasvataja, piimatootja, mahekasvataja või ainult põllumaa hooldaja. Saame analüüsida ja hinnata, kas sarnaselt Lätile on vaja kehtestada limiit,” rääkis minister.
Jõgevamaa Põllumeeste Liidu eestvedaja Raul Soodla märkis, et ministri toodud sõnumid olid pigem positiivsed. Üleminekutoetuste osas märkis Soodla siiski, et jääb mulje, nagu tekitaksid oskuslikud poliitikud kõigepealt ise probleemi ning siis lahendavad selle edukalt. Soodla nentis, et Jõgevamaa põllumees on riigi tublimaid ning saaks hakkama ilma toetustetagi, ent siis ei tohiks teised siinsel turul oma kaupa müüa. Praegu on tema hinnangul kõige suurem mure piimahind ning välismaised piimaostjad.
Maa peab jääma oma inimestele
„Me tahame võrdseid aluseid, see on kõige hullem, et meil neid ei ole. Läti ja Leedu piimatootjad jäävad ellu, meie omad mitte,” tõdes ta.
Kui koroonaviiruse levikuga tõusis teravaks valuküsimuseks välistööjõud, siis sama olulise teemana tõi Raul Soodla esile välismaalastest maaomanike küsimuse. Meie põllumeestel on suur hirm, et viljakad maad müüakse välismaalastele. „Maad küll ära ei viida, ent tuleb peremees, kellele eestlane on vasall. Oled palga peal, kuid nemad ütlevad, mis palka saad. Ning investeeringute tegemisel ei võeta arvesse kogukonna arvamust,” arutles Soodla. Minister kinnitas, et see on üks olulisemaid teemasid, mille ta Jõgevamaa kohtumiselt kaasa võtab. „See on kõige tähtsam, et meie maa jääks meie inimestele, mõte tuleb viia valitsusse ja riigikokku,” märkis Aller. „Sama küsimus võib olla võimalik argument kriisimeetmete rakendamisel,” sõnas minister.
Jõgevamaa piimakarjakasvataja ja aasta põllumees 2016 Lembit Paal uuris ministrilt, mida peab tavapõllumees rohepöördest ootama. Minister kinnitas, et kruvi ses osas kangemaks keerata ei taheta. Roheteema eesmärgi täitmiseks on väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine. „Teised piirkonnad tulgu meie tasemele ja alles siis hakkame sealt koos edasi minema. Eestis on väetiste kogus niigi minimaalne. Iga tootja teab, kui palju väetis ja taimekaitsevahendid maksavad ja niisama ei loobi seda keegi põllule,” ütles minister Aller.
MARGE TASUR
