Esimese käegakatsutava tulemuseni ? ühtse pindalatoetuse väljamaksmiseni ? on aga veel paar kuud aega. Loodame, et valitsusel jätkub tahtmist ja põllumajandusministeeriumil visadust toetused jõuludeks põllumehele kätte toimetada.
Õige aeg investeerida
Mis aga saab edasi? On ju teada, et EL-i ühtse põllumajanduspoliitika meetmed aastani 2006 on paigas ning Maaelu Arengu Kava (MAK) ja Riikliku Arengu Kava (RAK) meetmetest tulenevalt on nii traditsioonilisele põllumajandusele kui ka alternatiivsele ja mahepõllumajandustegevusele antud roheline tuli.
Siinkohal tasuks võimalusel siiski üle vaadata RAK-i meetmete eelistused, sest Eesti põllumehe investeerimisnälg on SAPARD-i piskust abist hoolimata jätkuvalt tohutu.
Ja just nüüd on investeeringute tegemiseks õige aeg ning loodud selleks ka võimalused. Teame, et 2007. aastal võivad liituda ELiga kaks suurt agraarmaad, Rumeenia ja Bulgaaria, mis suhteliselt stabiilse eelarve raames tervikuna nõuavad kindlasti oma osa, arvata võib, et mitte väikese.
Olen sügavalt veendunud, et masinatesse ja lautadesse investeerimine, isegi teiste meetmete arvelt, oleks õige tee just nüüd ja praegu. Tugev, traditsioonilist põllumajandustootmist viljelev talumees ja firma on maaelu alus.
Kõik muud tegevused saavad maal elujõudu koguda vaid siis, kui põllumees on kindlalt jalad maha saanud. Siinkohal tahan hoiatada viimastel nädalatel siin-seal kostnud arvamuse eest, nagu nüüd võiks kogu tähelepanu maal pöörata ka rahaliste vahendite osas kõikvõimalikele muudele tegevustele.
Asi on eriti aktuaalne, sest juba oktoobri lõpus hakatakse Brüsselis ministrite nõukogus arutama uut ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) reformi teist osa, mis seab paika arengud aastaiks 2007 kuni 2013.
Laske põllumehel kohaneda
Eesti seisukohtade kujundamine selles küsimuses seisab alles ees, kuid asjaga on üsna kiire. Kutsun kõiki asjaomaseid institutsioone ja põllumeest ennast aktiivselt seda arutama. Minu arvates oleks Eestile parim variant see, mida vähem meile Brüsselist ette kirjutatakse, kui palju vahendeid me neisse kolme sambasse just täpselt suuname. Järsk pööre selles küsimuses ehk maaelus tervikuna võib osutuda saatuslikuks juba eelpool toodud põhjusel. Maaelu on niigi kogu taasiseseisvumise aja olnud muutuste pöörises. Laskem põllumehel natukenegi rahus atra seada ja uute tingimustega kohaneda!
Lõpetuseks tahan paari sõnaga puudutada ka toidukaupade küsimust. Me kõik oleme uhked ja rõõmsad, et Eestis toodetud toit meeldib Eesti inimesele kõige rohkem. Praegu on seis suurepärane ? tarbija saab toitu kohapeal osta ning põllumees seda talle suure rõõmuga toota.
Roosiline olukord aga ei saa vist kaua kesta, sest suured kaubandusketid nagu sakslaste Lidl ja leedulaste T-Market on juba jala meie turule tõstnud ja on vaid aja küsimus, millal praegune olukord muutub. Siinkohal tahan rõhutada, et kõik meetmed eestimaise toidu propageerimiseks ja kaitsmiseks on äärmiselt vajalikud. Nii et kogu juttu kokku võttes võiks lõpetuseks hüüda ? inimesed, olge valvsad!
TIIT TAMMSAAR, Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees
