Mitme põllumajandusfirma juhi Meelis Venno sõnul saadi tänavu silo esimesest niitest väga hea saak. Venno eestvedamisel ehitatakse Kõo külas korterelamut loomakasvatustöötajatele. Muret põhjustavad ettevõtjatele Eesti põllumehe jaoks liiga madalad Euroopa Liidu toetused.
Ligi paarkümmend aastat ettevõtluses tegutsev Meelis Venno on praegu juhataja Jõgevamaal Õnne Piimakarjatalu osaühingus, Viljandimaal Kõo Agro osaühingus, Mangeni PM osaühingus ja Navesti Agro osaühingus. Viljandimaa firmades töötab ka Jõgevamaa, ennekõike Põltsamaa valla elanikke.
„Kõigi ettevõtete rohumaadelt valmistasime tänavuse esimese niitega 12 000 tonni silo, mis on haruldaselt hea saak. Eelmine ja tänavune siloaasta on nagu öö ja päev, põhjuseks soodne ilmastik, vähemalt Kesk Eestis. Selle aasta põud võis paikkonniti küll põllutöid takistada. Oma põllumaadel jõudsime külvid ja teisedki kevadised põllutööd õigel ajal ära teha, nii on veisekarjale rohusööt 50 protsendi ulatuses kindlustatud,“ rääkis Meelis Venno.
Plaanis neli niidet
„Praegu kestab silotegemise teine niide, tuleb ka kolmas ja kui ilmadega veab, siis ka neljas niide. Kõrrelisest, lutsernist ja ristikust valmistame augusilo. Rullisilo teevad tänapäeval põhiliselt talupidajad, väiketootjad,“ rääkis ta.
Meelis Venno juhitavates põllumajandusettevõtetes on praegu 1700pealine lüpsikari ja 1600pealine noorkari. Noorkarja kasvatatakse ka Õnne Piimakarjatalus. „Piimale turgu leiab. Piimaraha makstakse õigel ajal, kuid piima hind võiks tootja vaatevinklist kõrgem olla,“ ütles ettevõtja.
Korterelamu lüpsjatele
Ettevõte pöörab tähelepanu ka töötajate elamistingimustele. Koksveresse ehitatakse praegu lüpsjatele korterelamut. „Varem on sellesse paika ehitatud põhiliselt ühepereelamuid. On aga inimesi, kes eelistavad korteris elada. Võimalik, et tulevikus ehitame korterelamu ka Eskusse, kus asub Õnne Piimakarjatalu OÜ,“ rääkis ta.
Sarnaselt paljude põllumajandusettevõtjatega kurdab ka Meelis tööjõupuudust. „Lüpsjaid on raske leida ja keegi ennast pakkuma ei tule. Praeguste majandusolude tõttu pole võimalik ka maksta palka, mida töötajad sooviksid. Paremini saavad hakkama pered, kus nii mees kui ka naine töötavad. Üksikutel on märksa raskem.“
„Põllumehele põhjustab raskusi ka asjaolu, et Euroopa Liidu juhtorganid kohtlevad Eestit toetuste jagamisel kui Ida-Euroopa riiki. Ehk suudab tänane maaeluminister Mart Järvik koos oma meeskonnaga sedavõrd Eesti eest seista, et põllumehed hakkaksid saama toetust, mis moodustaks vähemalt seitsekümmend protsenti Eruroopa Liidu keskmisest toetusest,“ arutles Meelis Venno.
JAAN LUKAS
