Ministri visiidi eesmärgiks kuulata ära põllumeeste mured ning probleemid ja pakkuda neile oma poolseid lahendusi.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder väisas reedel Jõgeva Sordiaretuse Instituuti koos Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Kokkaga.
Maaelukomisjoni aseesimehe sõnul võiksid põllumeestele huvipakkuvad olla eelkõige Euroopa Liidu uue 2014. aastal algava finantsperioodiga seotud probleemid.
Helir-Valdor Seederi sõnul on selge, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jätkub ka järgmisel finantsperioodil. Ministri sõnul on tunda tõsist survet, et põllumajandustoetusteks eraldatavaid summasid vähendataks. Praegu moodustavad need 40 protsenti kogu EL-i eelarvest. Mitmed EL-i juhtivad riigid eesotsas Saksamaaga ei ole enam valmis endisel kujul Euroopa Liidu eelarvesse panustama.
Võrdsustamisest eestlased võidaks
Samas märkis minister, et kui EL-s liigutaks põllumajandustoetuste maksmisel võrdsustumise suunas, siis Eesti põllumehed sellest isegi võidaks. Samas peab minister sellist lootust küllalt naiivseks. Teades üldist olukorda Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, kus põllumeestel on sisepoliitiliselt väga tugev mõju, võideldakse seal kätte õigus saada raha juurde oma riigi eelarvest. See tähendab, et EL-i juhtivad riigid suudavad oma eelarvetest rohkem põllumajandusse panustada. Sama ei saa öelda Ida-Euroopa riikide kohta. Ministri sõnul toob üleminekuperiood kaasa vaesed ajad. Tavaliselt kiidetakse Euroopa Liidu eelarve uueks finantsperioodiks heaks alles pärast uue perioodi algust. Kahe finantsperioodi vahele jääb ajavahemik, kus ühest või teisest meetmest kasutamata jäänud väike “taskuraha” tuleb paindlikult ja kiiresti ära jagada. “Sellise teadmisega peaksid põllumehed oma arenguperspektiivide koostamisel arvestama,” sõnas minister.
Uus erimärgistatud kütuse süsteem?
Ühe teemana arutati erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud probleeme. Helir-Valdor Seederi sõnul on võimalik, et erimärgistatud kütuse kasutamisel minnakse alates järgmisest aastast üle uuele süsteemile. Kui praegu saavad põllumehed osta erimärgistatud kütust soodushinnaga, siis uue plaanitava süsteemi puhul asutaks põllumeestele nende kasutatud kütust kompenseerima. Aivar Kokka sõnul tuleks uue süsteemile üleminekul maksta põllumeestele kompensatsiooni välja iga jooksva kuu järel. Kui kompensatsiooni makstaks alles pärast kalendriaasta lõppemist, viiks see palju raha käibest välja.
Jõgeva Tootjate Liidu juhi Urmas Ingveri sõnul on Läti põllumehed kaubelnud endale välja erimärgistatud aktsiisivaba kütuse. Eestis kasutatakse aastas arvestuslikult 90 miljonit liitrit erimärgistatud mootorikütust, mille iga liitri pealt makstakse aktsiisi 1,8 krooni. See tähendab, et erimärgistatud kütuse aktsiisist laekub riigieelarvesse umbes 160 miljonit krooni aastas.
Minister lausus, et ta pole erimärgistatud kütuse kasutamisel uuele süsteemile ülemineku tuline toetaja, ent sellel on ka positiivne külg. Praegu kehtiva süsteemi puhul talvisel lumelükkamisel erimärgistatud kütust kasutada ei tohi. Mällikvere Põllumajandusühistu Juht Meelis Kaljuste ütles, et Põltsamaa piirkonna põllumeestele teevad muret nitraaditundlikud põllud, mille peal nad põllumajandussaadusi kasvatavad. Kaljuste sõnul ei saa koguda normaalset saaki põllul, kus väetise kogus on piiratud.
Lisaks rahaga seotud muredele arutati Jõgeva Sordiaretuse Instituudi juhataja Mati Koppeliga rakendusuuringute programmiga seonduvaid küsimusi. Lähiminevikus on loodud eraldi rakendusprogramm sordiaretuslikele uuringutele, millega kaasneb kindel finantseering. Samuti arutas minister võimalikku koostööd teiste põllumajanduslike teadusasutustega, sealhulgas Maaviljeluse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskusega. Juttu oli ka teadusasutuste saatust ehk seda kas need jätkavad teadusasutustena ka tulevikus.
i
TOOMAS REINPÕLD
