Põllumajandusminister Ester Tuiksoo nentis avamisel, et kuna Eesti on väikeriik Euroopa Liidu suure territooriumi äärealal, siis peame seda rohkem pingutama, et teiste seas silma paista ning huvi äratada. ?Avanenud turu kontekstis on tekkinud uued võimalused Eesti toodete ja toidu müümiseks ühisel kauba- ja toiduturul, ? ütles Tuiksoo. ?Vutimunad on teadupärast tervisele väga kasulikud. Kuigi juba praegu ületab nõudlus vutimunade ja-liha järele pakkumise, siis loodame, et lähitulevikus laieneb nende riikide ring veelgi, kuhu lisaks Lätile ja Rootsile oma toodangut turustada,? avaldas minister Tuiksoo lootust. Ülo Pullisaar on vuttidega tegelenud juba 27 aastat. Kuni käesoleva ajani olid vuttide tapimisküsimused nõuetekohaselt lahendamata ning antud tapamaja on esimene euronõuetele vastav vuttide tapamaja Eestis. Pullisaare vutifarm on üks kahest farmist Eestis, kus tegeletakse praegu ka ohustatud tõugu Eesti vuti aretus-säilitusprogrammi läbiviimisega. Järveotsa talu Matjama tõuvutifarmis on 2005. aasta seisuga tõusnud keskmine munatoodang jõudluskontrolli all olevatel vuttidel 330 munani. Eesti vutt on ainukene Eestis kohapeal aretatud linnutõug ning seda on tunnustanud ka rahvusvahelised linnukasvatusteadlased maailma I vutikasvatuskonverentsil Tartus 1990. aastal. Nii Eestis aretatud uus vutitõug Eesti vutt, vutiliha kui ka meie riigis toodetud vutimunad on oma koha leidnud mitte üksnes eestlase toidulaual, vaid ka mujal maailmas. Ainukese riigina maailmas toodetakse Eestis rasvhapetega rikastatud vutimune, niinimetatud tervisemune. VOOREMAA
