Jõgevamaa rohumaadel tehakse teist nädalat silo, mille kvaliteeti esimese niite ajal on mõneti kahjustanud kevadised külmad. Enamikes põllumajandusettevõtetes tehakse augusilo, kuid mõnes paigas ka rullisilo.
Osaühingus Vaimastvere Agro alustati augusilo tegemisega maikuu viimasel reedel. “Silo teeme rohust, millest kolmandik on liblikõielised. Mingil määral on kevadised külmad rohumaid rikkunud,” ütles osaühingu juhataja Jaanus Teras.
Vaimastveres jäi silo üle
“900-pealisele lüpsikarjale on kavas teha 7000 tonni silo. Möödunud aastal saime esimesest niitest kätte ühe kolmandiku vajalikust kogusest. Silo tegime veel ka nii teisest, kolmandast kui neljandast niitest. Tänavu loodame poole vajaminevast kätte saada juba 15. juuniks. Siloauke on meil kaheksa ning igasse neist mahub ligi tuhat tonni silo,” rääkis ta. Vaimastvere Agros kasutatakse kolmandat aastat silo valmistamiseks kogurkäru. Mullu tehti selles firmas silo koguni 9000 tonni, aga et Jaanus Terase sõnul sellest osa üle jäi, vähendati plaanitavat kogust. “Silo kvaliteeti laseme analüüsida Eesti Maaülikooli laboratooriumides. Silo tähtsus loomade söötmisel järjest suureneb. Mida parem silo suudetakse valmistada, seda vähem tuleb kasutada rapsikooki, maisi ja teisi lisakomponente,” rääkis ta.
Augusilo valmistamine ökonoomsem
Põltsamaa valla osaühingus Viraito on plaanis valmistada 8000 tonni augusilo. “Esimese niitega alustasime 30. mail ning 1. juuniks oli 1100 tonni silo augus,” ütles juhataja Toivo Kens. Ka tema hinnangul jäi esimene niide külmade tõttu õhukeseks ja hõredaks. Toivo Kensi sõnul on Viraitos tänavu rajatud
JAAN LUKAS
