Taasiseseisvumisjärgsel ajal on Eesti põllumajanduse kogutoodang vähenenud üle kahe ja tööhõive osatähtsus üldisest tööhõivest üle kolme korra.
Peale eelstruktuurifondide rakendumist ja EL liitumist on olukord stabiliseerunud ning mõnes tootmislõigus ka veidi paranenud. Sellele on oluliselt kaasa aidanud euroopalike rahastamisskeemide kasutuselevõtt põllumajanduses, keskkonnakaitses ja maapiirkondade arendamises.
Investeeringutoetusi põllumajandustootmisse taotleti aastateks 2001-2006 1,277 miljardit krooni. Koos omapoolse finantseeringuga võimaldab see investeerida 3 miljardit krooni. Siiski ei kata see raha aastatel 1990-2001 tekkinud investeeringute puudujääki, mis on hinnatud enam kui 10 miljardile kroonile. Suur osa sellest on nn mittetootlikud investeeringud, mis on hädavajalikud keskkonnaohutuse ja loomade heaolu tagamiseks ning töökeskkonna parandamiseks.
Väga oluliseks toeks on põllumeestele liitumisjärgselt käivitunud toetused. Samas vähendab Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet oluliselt asjaolu, et toetuste ja kvootide puhul, mille suurus sõltub referentsperioodist, on meie jaoks põlistatud suur ebavõrdsus enamuse teiste EL riikidega, kuna aluseks on võetud meie jaoks kõige ebasoodsamad aastad.
Lisaks vähendab Eesti põllumeeste konkurentsivõimet asjaolu, et riigikogu ja valitsus pole leidnud võimalust maaelu ja põllumajanduse rahastamiseks maksimaalses liitumislepinguga lubatud mahus, samal ajal kui enamus uusi liikmesriike seda teeb. Meie arvestuste kohaselt on 2006. a eelarve eelnõus puudu ligi 190 miljoni krooni.
Analüüs näitab, et kirjeldatud majandamiskeskkonna jätkudes on aastaks 2013 konkurentsivõimelised ainult 12% tänastest põllumajandusettevõtetest. Seetõttu ei ole aktsepteeritav uutele liikmesriikidele suunatavate maaelu arengu vahendite vähendamine EL eelarves.
Märkimata ei saa jätta ka seda, et paljus sõltub Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkus põllumeeste võimest tõsta tootmise efektiivsust töökorralduse parandamise ning uute tehnoloogiate intensiivse rakendamise kaudu. Samuti tuleb arendada ühistegevust, parandada koostööd meie toodangu töötlejate ja kaubastajatega ning optimeerida tootmisüksuste suurust vastavalt tegevusalale.
Põllumajandustootjate konverents deklareerib vajadust:
* jätkata eelarveperioodil 2007-2013 EL ja riigisiseste vahendiste eraldamist investeeringutepuudujäägi katmiseks;
* taotleda otsetoetuste lahtisidumisel Eesti riigi ja EL põllumeeste organisatsioonide poolt täna kehtiva ebavõrdsuse vähendamist ja kaotamist (meie referentsperioodi keskmine teraviljasaak oli 2,4 t, tänaseks on see tunduvalt kasvanud);
* näha riigieelarves ette vahendeid maaelu ja põllumajanduse toetamiseks maksimaalses liitumislepinguga lubatud mahus;
*Eesti põllumajanduse tulevikuvisiooni väljatöötamiseks on vaja vahendeid ja metoodikat, et teha kõigi põllumajandusettevõtete ja tootmistalude jätkusuutlikkuse analüüs, kus tuleb hinnata keskkonnanõuete täitmist ja selleks kuluvat raha ning prognoosida tootmise efektiivsuse tase, mille juures ollakse jätkusuutlik.Põllumehed on mures ka täisvõimsusel töötava AS Werol Tehased arusaamatu pankrotiprotsessiga, mis võib põllumeestele väga vajaliku ettevõtte jätta pahatahtlike erastamisskeemide meelevalda.
Põllumajandusharidus ja teadus
Teravnevas konkurentsis saab edu saavutamisel määravaks uute tehnoloogiate operatiivne rakendamine ja selleks vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu. Selleks peab kõrg- ja kutseharidus tagama noortele vastava teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse. Konverents peab oluliseks kutseõppe korrastamist.
* On positiivne, et põllumajanduslikel erialadel õppima asuvate õpilaste finantseerimise koefitsienti tõsteti 1,5-lt 2,0-le. Edaspidi tuleb leida vahendeid selle suurendamiseks 2,5-le.
* Investeeringutoetusi peavad saama ka maamajanduskoolid ja teadusasutused maamajanduserialade õppebaaside arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul kokku vähemalt 20 miljonit krooni.
*Tuleb muuta pearahasüsteemi, arvesse võttes regionaalseid aspekte, kulusid ühiselamutele ja infrastruktuurile.
* Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja põllumajandustootjate poolt makstavad stipendiumid tuleb vabastada tulumaksust.
* Riigieelarves tuleb ette näha vahendid kõrgharidusega agraarökonomistide ettevalmistamiseks.
*Tuleb rahastada rakendusuuringuid, aitamaks kaasa taastuvate loodusvarade paremale kasutamisele ja biotehnoloogia saavutuste juurutamisele.
2. detsembril 2005. a. Pärnus toimunud Eestimaa põllumajandustootjate konverentsi 528 osaleja deklaratsioon
