Operatsiooni välijuht, juhtivkonstaabel Tiit Seer rääkis mitmest momendist, mis politseinikele kella 16 ja 19 vahel silma jäi ning millele peaksid autojuhid tõsiselt mõtlema.
“Selle operatsiooni eesmärgiks oli küll tabada liiklushuligaane, kuid olulisemgi oli hoida reedeõhtuse tipptunni ajal liiklus rahulik ja turvaline. Selle me ka tagasime. Need, kes riskida julgesid, said karistada,? rääkis Seer.
Muret valmistab politseinikele teada-tuntud tõsiasi, et kui autojuhid märkavad teel politseid, antakse sellest vastutulijatele tulede vilgutamisega märku. Hetkeks võib see isegi korralekutsuvalt mõjuda, kuid laiemas perspektiivis on see karuteene kaasliiklejatele. Tabamata ja karistuseta sõidavad edasi nii hulljulged kihutajad kui ka roolijoodikud, kes oma sõidustiiliga võivad mõne kilomeetri pärast saada saatuslikuks kellegi tervisele või, veel hullem, elule.
?Head inimesed?Vanemkonstaabel Kalle Vares tõi ilmeka näite sellest, kuidas ?abivalmis? inimesed aitavad politsei eest põgeneda autoärandajatel.
?Politseile laekub operatiivselt informatsiooni ärandatud autode kohta. Kui aga ?head inimesed? annavad jälitatavatele märku politseinike läheduses viibimisest, siis pole viimastel lootustki ärandatud masinaid kätte saada.?
Kui teel on pidev joon, tähendab see, et seal ei ole lubatud möödasõitu teha, isegi siis, kui ees on pikalt vaba sirge tee. “Eeskirjad ja määrused on ühiskonna omavaheline kokkulepe. Kui keegi kehtestatud reegleid omavoliliselt muudab, võivad tagajärjed olla traagilised. Üllatav, et isegi meie kohalolekul ei peetud pideval joonel möödasõitu millekski,? imestas Seer, kes patrullis kohas, kus möödunud aastal hukkus näitleja Dajan Ahmet ja mille läheduses on viimasel ajal juhtunud teisigi traagilisi liiklusõnnetusi.
“Suurtel kiirustel ja kolonnis sõites on möödasõit eriti ohtlik,? ütles Seer. ?Loogiliselt peaks ju iga autojuht mõistma, mida selline riskeerimine endaga kaasa toob. Küsige endalt, mis saab siis, kui vastu tuleb samasugune autoderivi ja teil ei õnnestu õigel hetkel tagasi reastuda? Tallinna-Tartu maanteel on igal juhul ohutum ja turvalisem püsida piirkiirusega kolonnis kui tekitada närvilisust ja ohutunnet kaasliiklejates.?
Pimedas kiireminiKui valgel ajal sõites olid Seeri sõnul kiirused enam-vähem normi piires, siis pimenedes hakkasid kiirused pidevalt kasvama: politseinikke ju enam kaugelt näha polnud. Samas nõuaksid sügisesed teeolud pimedas liiklejalt just suuremat ettevaatlikkuust.
Enda nähtavaks tegemisel soovitab juhtivkonstaabel Seer neil jalgratturitel ja harrastussportlastel, kes maanteel liiguvad, kasutada helkurveste. “Uskuge, see aitab teil palju paremini olla pimedal ajal juba kaugelt autojuhtidele nähtav. Tasku küljes kantav helkur on küll tõhus ja hea abimees tavaolukorras, kuid suure liiklusega maanteel võib jääda sellest vajaka. Helkurvestid on kauplustes müügil,? soovitas Seer.
Kokku kontrollis politsei 43 sõidukit. Karistati viit kiiruseületajat, üht turvavööta juhti, joobes jalgratturit ning autojuhti, kelle autol oli ülevaatus tegemata. Tiit Seeri sõnul oli tulemus täpselt selline, nagu ette arvati. “Jäime rahule, et suutsime nädala ühel tipptunnil tagada autojuhtidele ohutu ja rahuliku sõidu,? ütles Seer lõpetuseks ning soovitas kõigil liiklejatel olla ettevaatlikud ja suhtuda teistesse liiklejatesse austusega.
KLAIRE RÜNDVA,
Lõuna Politseiprefektuuri
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja
