Möödunud kolmapäeval viidi Puurmani lähistel Kaitseliidu Kirna väliõppekeskuse territooriumil läbi ulatuslik politseiõppus, kus korravalvurite ülesandeks oli leida kuus metsa eksinud inimest.
Õppuse legend
20. septembril kell 4.00 oli kaheksaliikmelisel seltskonnal Jõgevamaal Puurmani vallas Reinu talus koosviibimine. Millegipärast tekkis kohalviibijatel tüli talu omanikuga ja kuna oldi tarbitud alkoholi, ei saanud inimesed peolt lahkumiseks oma sõidukeid kasutada. Seitse isikut, kellest üks oli teejuht ning tundis kohalikku metsa, hakkasid jalgsi läbi metsa Tartu suunas minema. Seltskonnal oli plaanis liikuda läbi Madise raba Madisemäe suunas, sealt edasi Kirnale ning Tallinna-Tartu maanteele. Algul oli seltskond koos, kuid väsides hakkasid osad matkajad maha jääma. Tekkis paanika, sest inimesed olid eksinud, märjad ja mitmete kraavide ületamisest kurnatud. Matkalistel oli ka kehalisi vigastusi, mis raskendas liikumist. Ilm oli sügiseselt jahe. Seltskonna teejuht läks Madisemäe kandis ees ära Kirnale abi kutsuma, teised jäid metsa maha, kuid hakkasid ise huupi edasi liikuma.
Õppuse käik
Kell 11.00 hommikul tuli metsast välja seltskonna teejuht Madis, keda mängis õppuse juht, Jõgeva politsei vanemkomissar Künter Pedosk, ning andis politseile teate metsa kadunud inimestest.
Kell 11.15 jõudis kohale esimene politseiekipaaž ehk Arvi Murakas ja välijuht Kalle Vares, kes asusid moodustama välistaapi ning kutsuma juurde abiväge. Kohe telliti ühe eksinu telefonile ka positsioneerimine. Taotluslikult oli õppus korraldatud sellises kohas, kus on üsna tihe ja läbimatu mets ning kus pole ka eriti hea mobiililevi. Positsioneerimine andiski väga umbmäärase maa-ala, kus inimene olla võib.
Kell 11.35 jõudis staabi juurde kolm politseiekipaaži, kellele välijuht Vares ja välijuhi abi Murakas tutvustasid olukorda. Edasi asusid välijuht ja tema abi otsima ümbruskonna kaarte ning palusid abivägedeks juurde ka kaitseliitlasi, otsingukoeri ning meedikuid.
Kell 11.50 otsustasid staabi juhid paluda abi ka piirivalve päästekopterilt. Samal ajal konsulteerisid staabijuhid teejuht Madisega (õppuse juht Pedosk), et saada täiendavat infot eksinute vanuse, riietuse ja ka erivajaduste kohta. Madis andis teada, et üks eksinutest on ka raskelt vigastatud.
Kell 12.00 jõudsid kohale meedikud, mõni minut hiljem ka kaitseliitlased ning otsingukoerad koos juhtidega. Samas oli ikka veel kerge segadus kaartidega, nimelt polnud välijuhid saanud täpset kaarti, mille järgi jagada ära otsingupiirkonnad.
Kell 12.40 jõudis kohale piirivalve kopter. Umbes samal ajal said politseinikud ära märgistatud piirkonnad kaardil, kus umbes kadunud inimesed asuda võivad. Piirkonnad jaotati kolmeks ning moodustati kolm otsingurühma.
Kell 12.50 toimus rivistus. Selleks, et otsingud oleksid kõige tulemuslikumad, otsustati otsida iga piirkonda erineva meetodiga. Esimeses sektoris viis otsingut läbi helikopter, keda toetas maad mööda liikuv otsingurühm. Teine sektor oli jagatud kolme koera ja nende juhtide vahel. Lisaks oli igal koerajuhil kaasas politseinik, kes jälgis GPSi ning hoidis sidet staabiga. Kolmandasse sektorisse mindi inimahelikus, kus oli üle kahekümne liikme, nende hulgas politseinikud, kaitseliitlased ja meedikud.
Seega saadeti esimesed rühmad metsa umbes kaks tundi pärast esimese info saamist. Vaatlejana kohal olnud Jõgeva politseijaoskonna ülem Ivar Dubolazov selgitas, et metsa eksinute otsingute korraldamisel ei ole kuldreeglit, kuidas käituda. “Esmapilgul tundus, et asjaajamine on veninud veidi liiga pikaks, samas ei maksa metsa minna ka liialt kiirustades. Alati on parem otsida, kui on kaasatud rohkem ressurssi,” lisas Dubolazov.
Kell 13.40 jõudis staabini teade, et kopteri otsingusektoris on maapealne tugirühm leidnud kaks eksinut, kellest üks on raskelt vigastatud. Leidmispaigal oli õnneks piisavalt ruumi, et maanduda ning kannatanu helikopteriga Kirna õppekeskuse ette kiirabini transportida. Kannatanud leidnud rühmas oli ka Jõgeva ülemkonstaabel Annika Lillemägi, kes kinnitas, et ilma kopteri abita oleks kannatanu metsast välja toomine olnud üsna raske, sest maastik oli ilma kandamitagi üsna raskesti läbitav.
Kell 14.00 oli staabis raadiovahendusel kuulda vaid sellest, kuidas otsinguahelik oma rida pidevalt korrigeeris, sest ikka kippus üks ots ees ära minema ning kaugused üksteisest muutusid ebaühtlaseks. Ahelikku juhtinud kaitseliidu vanemseersant Enno Ottis nentis, et paratamatult pole nii tihedas metsas võimalik ideaalset sirget rivi hoida. Kell 14.30 tuli kopterist teade, et teises sektoris on nähtud kahte kannatanut. Nende koordinaadid edastati staapi ja objektile saadeti kaitseliidu Unimog-marki veoauto ja meedikute auto. Et autoga polnud võimalik kannatanuteni pääseda, tuli masinad jätta metsaserva ning jätkata teekonda mätlikul, märjal ja oksarisusel maastikul jalgsi. Samas sektoris oli otsingutel olnud ka päästekoerte meeskond, kuid nemad polnud veel kadunuid leidnud. Kui aga kopter antud koordinaatide järgi kohale jõudis, ei leidnud meeskond sealt kedagi eest. Hõikumistele keegi ei vastanud, kuid paari minuti pärast kuulsid päästjad paarkümmend meetrit eemal valju köhatust, mille suunas liigutigi ning leiti kaks “alajahtunud” noort, kes legendi järgi ei tohtinudki päästjate kutsetele vastata. Leitud rääkisid, et neist läks üsna lähedalt mööda ka päästekoer, kes nende lõhna siiski ei tundnud, kuna sel päeval valitses väljas täielik tuulevaikus, koeral on aga vaja sobivast suunast tuult, et inimest lõhna järgi leida.
Kell 15.30 jõudsid kogu päästemeeskond ja ka kannatanud Kirna õppekeskuse platsile. Ka otsinguahelik oli mõned minutid varem metsast kaks “kannatanut” leidnud. Neile olid Punase Risti töötajad enne õppust korraliku grimmi teinud. Ühel oli lahtine reieluumurd, mis tõesti jubedalt ehtne välja nägi. Samas pidi “haavatu” abiliste toel ikkagi ise metsast välja kõndima.
Õppuse kokkuvõte
Plaanitud aeg õppuse läbiviimiseks oli kella 11.00-15.00ni. Kõik eksinud leiti ka selle ajaga üles. Õppuse juht Künter Pedosk toonitas veelkord, et õppus oligi tehtud võimalikult ekstreemseks, et päästemeeskonnal tõelise hädaolukorra puhul pigem lihtsam oleks. Veel oli õppuse juhil hea meel selle üle, et pärast pikka pusimist ja asjaajamist saadi struktuuriüksused toimima ning lõppkokkuvõttes jõudsid kõik kannatanud elusalt metsast välja.
Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov rõhutas, et kui metsa seenele või marjule minnakse, on äärmiselt vajalik rääkida sellest ka oma pereliikmetele ja tuttavatele. Kindlasti tuleb metsa kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon. “Paljud jätavad telefoni koju, et seda mitte ära kaotada, samas on palju hullem ise kaotsi minna,” lisas Dubolazov. Veel tuletas ta meelde, et vanematel või kehva tervisega inimestel ei tasuks pikki metsaskäike ette võtta. Kui aga siiski minnakse, peavad kaasas olema nii vesi kui vajalikud ravimid.
i
EILI KOITLA
