Möödunud aastast kokkuvõtet tehes märkisid politseijuhid, et nii maakonnas toime pandud kuritegude kui ka väärtegude arv on jätkuvas languses. Kui 2012. aastal registreeriti Jõgeva maakonnas 708 kuritegu ning 5537 väärtegu, siis möödunud aastal olid need numbrid vastavalt 648 ja 3446. Neljandat aastat järjest on vähenenud ka liikluses hukkunute ja inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste arv. Enim muret teevad aga endiselt roolijoodikud: aasta jooksul tabati maakonna teedelt 119 kriminaaljoobes juhti.
Registreeritud väärteomaterjalide arvu niivõrd suurt vähenemist kommenteerides avaldas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov lootust, et üheks oluliseks põhjuseks võiks olla eelnevate aastate ennetustöö. “Samas loeb kindlasti seegi, et meil on möödunud aasta teisel poolel hakanud vähenema politsei inimjõuressurss. Mitmed meie kolleegid on läinud pensionile ning hetkel töötame viimaste aastate väikseima isikkoosseisuga,” nentis ta. 38 töötajaga Jõgeva politseijaoskond on üks väiksemaid struktuuriüksusi Lõuna prefektuuri koosseisus. “Sellele vaatamata on Jõgeva politseijaoskond töötanud päris tublisti,” lisas jaoskonna juht.
Jätkuvalt palju joobes juhte
Aasta jooksul menetletud väärtegude arvust moodustavad 74 protsenti liiklusseaduse rikkumised. “Kogu Lõuna prefektuuris menetletavate liiklusväärtegude keskmine arv on alati olnud mõne protsendi võrra madalam. Meie maakonna eripäraks on see, et seda läbib kolm vabariikliku tähtsusega maanteed ning sellest tulenevalt pöörab korrakaitsepolitsei väga suurt tähelepanu liikluses toimuvale,” lausus Dubolazov, lisades, et eelkõige püütakse tabada joobes juhte. “Väärteokorras karistatavaid joobes juhte avastasime möödunud aastal küll vähem kui 2012. aastal (vastavalt 190 ja 140), kuid samas ei saa öelda, et olukord oleks hakanud paranema. Käesolev aasta on kahjuks juba väga tormiliselt alanud, lühikese ajaga oleme sõidukiroolist avastanud päris palju joobes juhte.”
Möödunud aasta jooksul registreeritud kuritegudest läks roolijoodikute arvele ligi viiendik ning ka sel aastal on kriminaaljoobes ehk vähemalt 1,5-promillise joobega juhte tabatud juba kümmekond. “Roolijoodikute tabamine on meie jaoks prioriteet, millele me kindlasti ressursse suuname,” kinnitas Ivar Dubolazov. Lisaks pööratakse liiklusjärelevalves suurt tähelepanu lubatud sõidukiiruse järgimisele, turvavarustuse kasutamisele ning kergliikluses toimuvale.
Lastega liiklusõnnetusi jäi vähemaks
Nelja viimase aasta jooksul on Jõgeva maakonnas järjepidevalt vähenenud liikluses hukkunute ning inimvigastustega liiklusõnnetuste arv. Möödunud aastal hukkus liikluses neli inimest (2012. aastal oli viis, 2011. aastal kuus ning 2010. aaastal kümme hukkunut), neist olid alkoholijoobes kaks. Inimvigastustega liiklusõnnetusi toimus eelmisel aastal 35, kokku sai vigastada 50 inimest, neist raskelt kaheksa (aasta varem 15). Lapsed olid möödunud aastal osalised kahes liiklusõnnetuses, ka see number on viimase kolme aasta parim tulemus, sest 2012. aastal juhtus lastega kolm ning 2011. aastal neli liiklusõnnetust. Jalgratturitega toimus mullu Jõgeva maakonnas viis ning jalakäijatega kaks liiklusõnnetust.
Kõigist registreeritud väärtegudest panid alaealised toime 16 protsenti. Ivar Dubolazovi sõnul on see küll ühe protsendi võrra vähem, kui oli 2012. aastal, kuid vähenemistrendist selles osas veel rääkida ei saa, sest viimastel aastatel on alaealiste osakaal kõikunud kahe protsendi võrra. Alaealiste poolt toime pandud väärtegudest rääkides tõi Jõgeva politseijaoskonna juht välja avaliku korra rikkumised (sõim, lärm, valju muusika kuulamine) ning alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise.
Varastatakse kütust ja vanametalli
Aasta jooksul menetletud kriminaalasjade hulgas järgnevad mootorsõiduki joobes juhtimistele vargused. Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Jõgeva kriminaaltalituse juhi Tauno Pärli sõnul domineerivad kütuse- ja metallivargused, levinud on ka maamajadesse sissemurdmised ja pisivargused kauplustest.
Ka vargustest rääkides toob Tauno Pärli suure probleemina välja maakonda läbivad kolm suurt maanteed. “Näiteks Mustvee piirkonnas tegutsevad sageli Ida-Virumaalt Tartusse sõitvad gastrolöörid,” ütles ta, lisades, et varguste ärahoidmiseks saaksid inimesed ja firmad ka ise midagi teha. “Metsafirmad võiksid traktorid või kütuseveokid parkida ööseks võimalikult valgustatud kohta,” soovitas kriminaaltalituse juht.
“Teades, kui palju kütust päevas kulub, tuleks paagid jätta ööseks võimalikult tühjaks, et kütust sealt kätte ei saaks. Kütusepaagid peaksid olema alati lukustatud. Metallivarguste vältimiseks ei tohiks aga midagi nähtavale jätta, asjad tuleks kas kinni katta või hoonetesse tõsta. Varas ei taha sissemurdmisega väga palju vaeva näha.”
Ei tasu lasta end peksta
Muret tekitavate trendidena tõi Tauno Pärli välja alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude arvu järsu kasvu ning lähisuhtevägivalla.
Kui 2012. aastal registreeriti maakonnas kaks alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegu, siis möödunud aastal oli neid koguni seitseteist. “Positiivne oli, et me suutsime need juhtumid avastada ja osa neist on saanud ka kohtulahendi, aga kurb on, et sellised asjad üldse juhtuvad,” lausus Jõgeva kriminaaltalituse juht, avaldades heameelt selle üle, et sellised teod ei jää varjatuks. Tauno Pärli palub ühtlasi kõigil, kellel on informatsiooni taoliste tegude kohta, sellest politseile teada anda. Anonüümsus on tema kinnitusel garanteeritud.
Lähisuhtevägivallast rääkides toonitas Tauno Pärli, et kui sellest juba politseile teatada, tuleks ka lõpuni minna. “Sellised asjad juhtuvad sageli kuu alguses, kui on palga- või pensionipäevad,” rääkis Tauno Pärli. “Inimesed armastavad napsi võtta ja siis lähevad ka rusikad käiku. Kui politsei kohale jõuab, ollakse juba leppinud, peagi kordub aga kõik uuesti. Kui tulla politseisse, tasub alati lõpuni minna. Karta ei ole midagi, ei tasu lasta ennast mehel, naisel või pojal peksta,” rääkis Tauno Pärli.
Mustvees pole ainsatki abipolitseinikku
Jõgeva politseijaoskonna juhi Ivar Dubolazovi sõnul andsid väga olulise panuse avaliku korra tagamisse 36 maakonna abipolitseinikku, kes tegid aasta jooksul kokku 3281 töötundi. “Mustvee linn on maakonnas ainuke omavalitsus, kus ei ole ühtegi abipolitseinikku,” ütles Ivar Dubolazov. “Praegu töötame selles suunas, et leida vääriline inimene ka sinna.”
Ivar Dubolazov paneb maakonna elanikele südamele, et kui on näha, et inimene on lähedal õiguserikkumise toimepanemisele, siis tuleks püüda teda mõjutada, et ta seda tegu ikkagi toime ei paneks. “Oleks hea, kui igasugustest õiguserikkumistest teavitataks politseid,” rõhutas Jõgeva politseijaoskonna juht. “Ühest nüansist, mis inimesele võib tunduda tühisena, võib saada oluline juhtlõng politsei jaoks ning sealt võivad välja tulla hoopis teised sündmused ja avastused, väärtegude ja kuritegude avastamine.”
MATI ALEV
