|
|
Kolmapäeval võttis politsei üleriigiliselt luubi alla turvavarustuse kasutamise. Kuigi sellest on palju räägitud, et turvavöö kasutamine päästab avarii korral inimese halvimast, leidus ikka neid, kes ohtu ei peljanud ning turvavööd ei kasutanud. Kokku avastas politsei Jõgeval kolm turvavööta juhti, ühe turvavööta kaasreisija, lisaks kaks juhtimisõiguseta roolikeerajat. |
Kainust kontrolliti 88 sõidukijuhil. Lisaks avastati üks kiivrita kaasreisija mopeedil ning üks kuni
Kolmapäevane üleriigiline reid algas piirkonnapolitseinik Diana Eriksonile ja noorsoopolitseinik Kersti Raikülale Jõgeva kesklinnas. Õnneks ei hakanud neile seal silma ühtegi turvavööta juhti. “Küllap inimesed on hommikul raadiot kuulanud või lehti lugenud ning hoolikalt traksid peale tõmmanud,” märkis Diana Erikson.
Ajakirjanik ja fotograaf liitusid politseiekipaažiga umbes pool tundi pärast reidi algust. Politseinikel on võimalik näidata eeskirja rikkujatele autos videoid, et nad mõistaksid, millised tagajärjed võivad kaasneda ka pealtnäha kergema rikkumisega. “Protokolli koostamise ajal näitame sageli inimestele neid videolõike. Kuni
“Kui juhtub, et protokoll eksinu käitumisele mõju ei avalda, siis traagilisi tagajärgi kuvav videopilt on pannud nii mõnegi enesekindla juhi oma liikluskäitumise üle mõtlema,” tõdes Kersti Raiküla.
Lapsed ei saa ise enda eest otsustada
Kersti Raiküla sõnul ei ole üpris sageli autos kasutatud laste turvavarustust. “Lasteaeda tuuakse kaheaastane laps esiistmel ja ta on kinnitatud tavalise turvavööga. Paraku ei kaitse õnnetuse korral nii väikest last tavaline turvavöö mitte kuidagi. Lapsel peab olema eraldi turvatool, mille rihmad tihedalt vastu lapse keha pingutatud. Kui turvavarustus on nõuetekohane, võib laps esiistmel istuda. Imik peab olema turvahällis, turvapadi peab autol olema siis välja lülitatud. Kui autol pole turvapatja võimalik välja lülitada, tuleb imikut turvahällis sõidutada tagaistmel.
Kõige ohutum on lapsel istuda juhi kõrvalistuja taga. Suuremal lapsel peab olema turvatool, veidi vanemal, keda lühikese kasvu tõttu pole võimalik turvavööga korralikult kinnitada, aga turvapadi. Põhiline on jälgida, et lapsel oleks turvavöö ilusasti kinnitatud ning jookseks kenasti üle õla.
Uuemates autodes saab turvavöö kõrgust reguleerida. Väiksemat kasvu lapse jaoks tuleb turvavöö veidi allapoole lasta, et see ei sooniks tema kaela. Paljud vanemad sellele sageli tähelepanu ei pööragi.
“Nägime kord ühe auto tagaistmel viit last, kellest kaks olid turvavööga kinnitamata. Kurb vaatepilt, sest väikesel lapsel puudub oskus ise otsustada või hinnata vajadust turvavarustuse järele,” tunnistas noorsoopolitseinik. Tema sõnul arvavad paljud, et sõidavad linnas nii lühikest vahemaad, et midagi ei saagi juhtuda ja trakse pole tarvis peale tõmmata. “Nad on seda meelt, et kui sõidavad korralikult, ei saa lihtsalt midagi juhtuda. Aga alati võib mõne nurga tagant tulla joobes juht või muidu liiklushuligaan, kelle põhjustatud avariis saab raskemaid vigastusi ikka see, kel oli turvavöö kinnitamata.”
Turvavööta sõit kõrvaltänavasse maksis 80 eurot
Ennetusfilm vaadatud, sõitsime Mustvee maanteele. Esimene Kalda tänavalt välja keeranud autojuht oli turvavööta. Vanem meesterahvas tunnistas kohe oma süüd. Ta rääkis, et tahtis korraks sõita paar tänavat edasi tuttava juurde, et viia sinna üks vajalik varuosa. “Ükski heategu ei jää karistuseta,” filosofeeris mees, kellele läks turvavööta sõit maksma 80 eurot. Kui ta aasta jooksul veelkord politseile turvavööta vahele jääb, on trahv märksa kopsakam – 200 kuni 400 eurot. Kui enda turvalisus inimesele kuigi palju ei maksa, siis selline rahasumma paneb ehk mõtlema.
Diana Eriksoni sõnul on turvavööta sõitjad Jõgeva linnas korduvalt kinnitanud, et sõitsid ainult Maximast Säästumarketisse või vastupidi. Seadus aga ütleb, et turvavöö tuleb kinnitada enne sõidu alustamist, olgu teekond kuitahes pikk või lühike. Seda enam, et turvavöö kinnitamine ei ole keerukas protseduur ja sellest on avariisse sattunud inimesele ainult kasu. Turvavöö kinnitamine peab olema igaühele sisse juurdunud harjumus.
Politseinikud on täheldanud, et enamik autojuhte sõidab turvavööta peamiselt linnades, hüpatakse autosse ja sõidetakse veidi maad edasi. Maanteedel liiklejatel on turvavöö enamasti kinni. “Palju rikkujaid on politseinikele silma jäänud tipptunnil, kui liigutakse tööle või sealt koju,” ütles Diana Erikson.
Kersti Raiküla sõnul on turvavarustuse kasutamine probleemiks ka maapiirkondades kõrvalteedel. “Inimesed sõidavad naaberkülla ja on ekslikult veendunud, et lühike vahemaa, väike sõidukiirus ja hõre liiklus õigustavad turvavööta sõitu. See ei ole nii, sest enda ohtu panemist ei õigusta õigupoolest mitte miski,” rõhutas ta.
Üleriigilise kontrollaktsiooni käigus avastas politsei Lõuna-Eestis kokku 100 liiklusrikkumist, nendest 68 juhul ei kasutatud turvavarustust nõuetekohaselt.
i
HELVE LAASIK
