Eesootavad pikad pühad pakuvad võimalusi erinevateks pidudeks ja sõpradega koosviibimiseks. Kuid sealjuures tuleb jääda mõistlikkuse piiridesse ja seda just alkoholi tarbimisega.
Läinud aasta 23.–24. juunil registreeriti Lõuna-Eestis 35 kuritegu, neist kaheksa Jõgevamaal. Möödunud aastal sai politsei samal ajal meie maakonnas 37 väljakutset. Tabati viis kriminaalses joobes juhti ning neli alkoholi tarvitanud juhti. Kuid ka üks joobes juht meie teedel on liiga palju. Ning just seetõttu on korrakaitsjad pühade ajal väljas suuremate jõududega.
Tuleb leida selge grupijuht
Jõgeva piirkonnapolitseinik Steven Kaio paneb südamele, et alkohol ja juhtimine ei käi mingi hinna eest kokku. „Iga pidutsev seltskond peaks juba enne peo algust kokku leppima, kes on see selge grupijuht ja vajadusel kedagi kuhugi sõidutab ning suudab adekvaatselt olukorda hinnata. Kindlasti ei tohi minna peole nii, et kõik tarbivad alkoholi ja pärast ei tea, kuidas koju saadakse. Paratamatult on jaanipäeval palju tööd ka taksojuhtidel, seega pole alati võimalik taksot saada. Seetõttu võetaksegi vastu otsus minna ise purjuspäi sõitma,“ kirjeldab Kaio.
Tihti arvatakse, et lühikese otsa sõitmine pole midagi, või ei soovita sõidukit peokohta jätta. „Minnakse riski peale välja. Inimesed hindavad tihtipeale oma sõiduvõimeid üle või arvavad, et nendega õnnetust ei juhtu,“ nendib piirkonnapolitseinik.
Müüte ei tasu uskuda
Samuti ei vasta tõele müüdid, just kui aitaksid näiteks kohvi joomine või sportimine kiiremini kaineks saada. Keskmiselt kaob alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis. Protsessi kiirus oleneb soost, kehakaalust, pikkusest ning sellestki, kui palju enne söödi. „Olgu joodud kas või üks pits viina, purk õlut või siidrit, ka siis ei tohi rooli minna,“ rõhutab Steven Kaio. Ning linnalegende ei tasu uskuda.
Seltskonnaga pidutsema minnes tuleks jälgida, et kõik pärast koju jõuaksid. „Kui keegi tahab purjuspäi kas ujuma või autoga sõitma minna, siis tuleb teda kindlasti takistada, aga mõistlikkuse piirides, füüsilisse kontakti ei pea minema. Sõnadega saab väga palju ära teha ja sellel on suur jõud. Kui sellest ei piisa, tuleb kutsuda politsei. Politsei kutsumine ei ole häbiasi. Alati ei järgne sellele karistus või peolt ära viimine. See ei ole meie peamine eesmärk. Pigem tekitab see ehk inimestes turvatunnet,“ nendib Kaio.
Autot ei või inimesi täis toppida
Piirkonnapolitseinik paneb ka südamele, et kaine sõidukijuht vastutab kõigi autos viibijate turvalise päralejõudmise eest. Seega tuleb olla konkreetne, kui keegi kipub autos ülemeelikuks minema või ei soovi näiteks turvavööd kinnitada. „Kui turvavöö ei ole kinni, siis juht edasi sõita ei tohi. Tuleb seisma jääda seniks, kuni turvavöö kinni pannakse,“ rõhutab Kaio.
Samuti ei tohi sõidukisse panna rohkem inimesi kui on ettenähtud kohti. „Pigem sõita siis kaks korda, kui on vaja. Ka vananenud arusaam, just kui võiks tagaistmel lapsed süles sõita, ei vasta tõele,“ rõhutab Kaio.
Loomulikult on lubatud sõidukiirus selleks, et sellest kinni pidada. Ning tihtipeale juhtub, et nii mõnigi juht tahab ühelt peolt teisele jõuda kaks korda kiiremini kui lubatud. Ent see võib Kaio sõnul lõppeda mitte peol, vaid arestimajas.
Juhul kui tundub, et eessõitva sõiduki juht on joobes, julgustab Kaio kindlasti politseile teada andma. „Võimalusel võiks talle järele sõita ja kohe politseid teavitada. Kui eessõitja hakkab meeletult kihutama, siis ei ole mõistlik talle järele kihutada. Politseile tuleb kirjeldada oma asukohta ja öelda sõiduki number,“ selgitab Kaio. Häirekeskust tuleb teavitada ka sellest, kui võimalik purjus juht näiteks kõrvalteele pöörab. „Sõita ei tohiks ka kohe auto taga, vaid tuleks hoida ohutut pikivahet,“ rõhutab Kaio.
KERTTU-KADI VANAMB
