Möödunud kolmapäeval Jõgeva kultuurikeskuses toimunud väärikas eas inimeste ühenduse Arukate Akadeemia kokkusaamisel oli külaline Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloog Rein Toomla. Teadlane analüüsis olukorda Eesti Vabariigis nii kahe maailmasõja vahel kui ka tänapäeval ning tema ettekande põhjal või taas tõdeda, et möödanikust on mõndagi õppida.
Politoloog Rein Toomla ettekande teema oli sissevaade Eesti Vabariigi eluolusse ja poliitikasse enne teist maailmasõda ja nüüd. Sissejuhatuseks märkis ta, et sõjaeelne Eesti oli tugev põllumajanduslik riik.
Toomla tõi näiteid eri valdkondade inimeste keskmise palga kohta. Tema sõnul teenisid töölistest keskmiselt rohkem trükitöölised, kelle palk oli kuni 100 krooni kuus.
Hinnad on siiski võrreldavad
„Pensioni ei saanud toonases Eestis mitte kõik vastavasse vanusesse jõudnud inimesed. Seda maksti näiteks sõjaväelastele, ohvitseridele ja politseinikele. Samuti nendele inimestele, kellel tsaarivalitsuse ajal oli miskipärast pension ära võetud. Nende arv aga pidevalt vähenes,“ vaatas Toomla ajas tagasi.
Võrreldes kaupade hindu möödanikus ja tänapäeval, tõi Toomla näiteks, et 1935. aastal ja praegu on võimalik sarnase rahaväärtuse eest praktiliselt sama kogus sealiha osta.
Kogenud politoloog tutvustas ka sõjaeelse Eesti maksusüsteemi, kus kehtis proportsionaalne tulumaks. Käsitledes õigusrikkumiste temaatikat, lausus ta, et kuritegudest olid esikohal vargused, millele järgnesid isikuvastased kuriteod, kusjuures piisavalt palju oli tapmisi.
Alustades juttu poliitikast tänases Eestis, teatas Toomla, et ta ei kuulu ühtegi erakonda, mis võimaldab tal kõikide erakondade tegevust erapooletult ja kriitiliselt analüüsida.
„Mis puutub president Kersti Kaljulaidi kõnesse Eesti Vabariigi aastapäeval, siis arvasin, et ta ütleb mõndagi mõtlemapanevat, aga et ta räägib sedavõrd otsekoheselt ja irooniliselt, ei osanud arvata,“ oli Toomla üllatunud.
Toomla võrdles siinkohal praeguse riigipea kõnet Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri kõnega 1999. aasta iseseisvuspäeval. Meri kõne siis oli toona võimul olnud valitsuse vastu, kus peaministriks oli Mart Siimann, märkimisväärselt kriitiline.
Järgmine aasta võib tuua muutusi
Vastates küsimusele võimaliku koalitsiooni muutumise kohta praeguses Eestis, ütles Toomla, et statistika põhjal on valitsused Eestis vahetunud keskeltläbi iga kahe ja poole aasta tagant. Politoloogi arvates võivad muutused tulla 2021. aastal, mil toimuvad nii Eesti Vabariigi presidendi kui ka kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
Rein Toomla jutust jäi meelde mõte, et erakondadel tuleks poliitikas, nagu maleski mitu käiku ette mõelda. „Kes seda suudavad, neil on lootusi olla ka valitsuses.“
Arukate Akadeemia eestvedaja Mai Treial tänas politoloog Rein Toomlat huvitava esinemise eest.
„Õppida on siin mõndagi ja seda eriti maksupoliitika vallas, märkis Treial Vooremaale.
Traditsiooniliselt õnnitleti Arukate Akadeemia koosviibimisel sünnipäevalapsi, kellele jagati õnnitlusi ja lauldi rahvamuusik Urve Minajevi akordionimängu saatel.
MTÜ Piltijad eestvedaja Johannes Haav jagas akadeemia liikmetele nõuandeid seoses Arukate Akadeemias hiljuti korraldatud fotokonkursiga.
Arvestades hiljutist Eesti Vabariigi 102. aastapäeva, tõid Arukate Akadeemia liikmetele muusikalise tervituse Jõgeva lasteaia Rohutirts Nurmenuku rühma lapsed, kelle esinemine suure aplausiga vastu võeti.
JAAN LUKAS
