Ivo Linna tunnistas ühes sünnipäevaaegses intervjuus, kuidas meri on kõige imeteldavam siis, kui ta on nii tasane kui üldse võimalik.
Tema onu Juhan Peegel kasutas säärase tasasuse kirjeldamiseks sõna “püttsile”. Sõnastikest teda ei leia ja ongi mõeldav, et tegu on Juhan Peegli enda moodustatud kujundiga.
Kinnine poliitika
Poliitilise elu kirjeldamiseks Juhan Peegli sõna ei sobi. See elu pole kunagi triiki. Ta on alati segamini ja juba lihtsureliku tasemel.
Pole arvet pidanud, aga kindlasti on Eesti Vabariigi Riigikogu liikmetel rohkem autosid kui nõunikke (mõtlen asjatundlikke abilisi, mitte kantseleirotte). Euroopa Parlamendis on olukord pire teistsugune, seal autod ei aita. Ma ei tea ainsatki eurosaadikut, kes oskaks öelda, mitmendal päeval jõuab koerast suurema looma korjus Hiiumaalt Väike-Maarjasse, kus toda siis käideldakse.
Küll tunnen saadikut, kes pidi võtma seisukoha Sudaani suhtes, ilma et ta seal ealeski käinud oleks. Kogu tema tarkus rajanes ühel inglisekeelsel päevaleheartiklil, mis polnud ka kohapealt kirjutatud.
Olemata euroskeptik, arvan küll, et Euroopa Parlamendi uuel koosseisul kulub paar aastat elu tundmaõppimiseks rohujuurest kuni puuladvani. Rohujuur – see on näiteks abielu-eelne naine, kliinilist operatsiooni ootav patsient, pensionär või ka koolipoiss, kes on jäänud sitsima. Puu latv on Euroopa Liidu laienemine, sest kui EL ei laiene, surutakse ta uuesti kokku. Laiaks nagu latikas.
Seejuures ei mõtle ma eeskätt riikide hulgast ja rahvaste arvust. Pean silmas energeetilist nälga, mida saab kustutada peamiselt Euroopa-väliste ressursside arvelt. Küsimus pole üksnes Venemaas. Me sõltume ühtlasi ka Põhja-Aafrikast, Aasiast ja Kaukaasiast.
Eesti poliitika kinnisus seisneb selles, et meile esitatakse igapäevast olukorda nõnda, nagu oleksime kangelased meie üksi, ainsatena laval. Ei ole nii! Vananev Euroopa tahab muutuda rohelisemaks. Eestil ja Saaremaal on ses suhtes väga pikk ajalugu. Ent roheline Euroopa ei tähenda peamiselt toataimi linnakorteris ja pekki rasvatihasele akna taga. See tähendab esijoones tehnoloogilist pööret, mis omakorda eeldab korralikku inseneriharidust. Pole silmanud, et mõni kandidaat Euroopa Parlamenti oleks seda küsimust riivanudki. Ju ei tunne asja. Poliitika kinnisuse tunnuseks ongi asjatundmatus mustast august väljapoole.
Vähemusvalitsus koos vigaste pruutidega
Mõni päev enne eurovalimisi küsis mult üks tipppoliitik, kaua see vähemusvalitsus kestab, nädala või kaks. Vastasin, et nädal on liiga lühike aeg, kahestki ei piisa. Enamik otsustest, mida valitsuse tasemel tuleb kalendriaasta lõpuni langetada, on eelarvelised ja ükski neist pole populaarne. Ei tänavu ega paari aasta pärast. Eelarveotsuste läbiviimiseks peab vähemusvalitsus hakkama ostma lisahääli, kuid nood “hääled” ei käitu sugugi valesti, kui nad küsivad võimalikult paremat hinda. Üks hind on paraku juba makstud: jutud sellest, et aastal 2007 sõlmitud koalitsioonileping toimib kuni aastani 2011, olid valed. Millal sünnib järgmine vale koos veel kõrgema hinnaga?
Eesti keeles vastab sõnale “spekulatsioon” sõna “hangeldamine”. On hangeldatud võimalusega, et pärast eurovalimisi kujunebki uus valitsuskoalitsioon. Söandan kahelda ja nimelt seetõttu, et erakondade mõttes võitis need valimised ikkagi Keskerakond. Ta ei taha kaotada kohalikke valimisi ka näiteks Tallinnas. Vähemusvalitsus Toompeal, kui all-linnas valitseb Toompea suhtes opositsioon, on puudega.
Mis puutuvad siia nüüd Eduard Vilde “Vigased pruudid”? Vägagi, sest vähemusvalitsus mitte ei abiellu, vaid vahetab naisi. See on teine tera. Keskerakond on vigane kuni selle hetkeni, mil teda tahetakse näha võimujagajana ka Stenbocki majas ehk üleriigilises valitsuses. Sotsiaaldemokraadid pole rohkem terved, sest nad on praegusest koalitsioonist väljas. Rohelised on mängus pooliti.
Tavakodaniku mõõdupuuks maailma asjade hindamisel on igapäevane leib, töökoht, toimetulekut lubav sissetulek ja katus pea kohal – kõik kokku. Oma pere. Kuid ka plats surnuaial (küsimus, millega mul tuli tegelda ühe teise inimese palvel 8. juuni hommikul).
Seepärast ma ei loegi juhtkirju. Neis puudub inimeste argipäev. Täitsa selge aga, et vähemusvalitsus ei saa manööverdada teivasjaamas, sest seal puuduvad paralleelsed raudteeharud.
iii
PEETER OLESK
