Sadakond inimest, kes 22. detsembri õhtupoolikul Põltsamaa lossihoovi kogunesid, ei pruukinud aimatagi, kui pikalt kunstikooli õpetajad ja ligemale 60 õpilast ning paljud kunstikooli sõbradki tuleetendust ette olid valmistanud. Kunstikooli naaber ? OÜ Lossipagar ? oli installatsiooni tegemiseks näiteks terve aasta jooksul papptaarat varunud, kunstiõppurid aga seda paar jõulueelset nädalat usinasti makulatuuri ja muu põleva prahiga täitnud. Kastide täitmisel tulid appi teisedki naabrid ? Põltsamaa muuseumi töötajad.
“Kastide makulatuuriga täitmine oli lastele, kel püsivust napib, üsna tüütu,? tunnistas Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. “Eriti tüütu tundus see poistele: paberi lehthaaval kägardamise asemel oleksid nemad tahtnud terve raamatu või ajakirja korraga kasti visata. Aga nii poleks kastid kuigi hästi põlenud.?
Küllap on see tegelikult alati nii olnud. Tänu sellele, et mehed pole viitsinud igavat ja tüütut tööd teha, on sündinud nii mõnigi elu edasi viiv leiutis. Takunöörist ja tualettpaberist süüteköite meisterdamine ja kastidest lossiõuele antiikkunstist tuntud kujundi ? meandri ? ladumine olid juba märksa lõbusamad ülesanded. Kogu kupatuse põlemasüütamisest rääkimata: tuletegemine on lastele ju alati meeldinud ja kunstikoolis on ka nii suuri lapsi, kellele selliseid ülesandeid vabalt usaldada võib.
Arenedes õnnelik
“Meandermotiiv oli antiikajal paelornamentikas hästi levinud kujund,? ütles Ethel Hakkaja. ?Kui seda kujundit lähemalt vaadata, võiks see meie meelest sümboliseerida pidevust, jätkuvust, lõppematust, elu keerdkäike, karide ületamist ja vastuminekut uutele väljakutsetele.?
Meander laoti lossiõuele tuleetenduse päeva lõuna ajal, siis mindi kooli ruumidesse jõulupidu pidama ning seejärel tuldi jälle üheskoos välja: lambiõliga immutatud süütenööre paigaldama (see töö jäeti viimasele hetkele vihmahirmust), koolijuhataja kõnet kuulama ja lõpuks koos publikuga tulemöllu vaatama.
Ethel Hakkaja kutsus õpilasi ja publikut üles mõtlema põlevat meandrit vaadates meis kõigis peituvatele annetele, mis jäävad kasutamata, kui puudub tahe, kui puudub visadus.
“Jumal ei ole loonud tühiseid inimesi,? ütles Ethel Hakkaja. “Igale meist on antud kaasa mingi anne ja patt oleks jätta see välja arendamata. Ande väljaarendamine teeb inimese enda õnnelikuks ja on kasulik ka teistele. End meile peale suruv asjade maailm meid aga õnnelikuks ei tee, sest kui ringi vaatame, näeme ikka, et kellelgi on asju rohkem või on need paremad.?
Seda, et tuleetendus suuemal või vähemal määral nurja võib minna, teab kunstikooli rahvas oma varasematest kogemustest. Kui õpilased seekord installatsiooni üheaegselt kaheteistkümnest eri kohast põlema süütasid, selgus aga, et see põleb suurepäraselt: tänu õigele tehnoloogiale oli tulnud välja just see, mida taheti. Tõsi, ega maapinnal seisnud publik põlevat meandri kujundit hästi aduda pruukinud. Küll aga on see hästi näha teise korruse aknast tehtud piltidel. Tule jälje mõõtis Ethel Hakkaja järgmisel päeval sammudega üle ja sai tervelt 125 meetrit.
Isekeskis ja avalikult
“Jõulude ajal oleme väljas tuld teinud varemgi,? ütles Ethel Hakkaja. “Eelmiste jõulude eel põletasime lossihoovis näiteks spiraali kujundit. Toona oli meil tuleinstallatsiooni tehes väikeseks tagamõtteks endale parema tervise loitsimine: mitmel õpetajal oli parasjagu tõsiseid terviseprobleeme. Ja võta või jäta ? sel õppeaastal on meil kõigil tervis korras!?
Kuigi eelmine, isekeskis tehtud tuleinstallatsioon hästi süttida ei tahtnud, juleti seekord siiski tuleetendus avalikult lehes välja kuulutada ja pettuda publikul ei tulnud. Järgmine tuleetendus on Ethel Hakkaja sõnul tänavu 21. detsembril kell 16.
“Jõulueelse reede õhtupoolik on päris hea aeg: siis on rahval aega vaatama tulla,? ütles Ethel Hakkaja. “Järgmise installatsiooni jaoks on meil ideegi juba olemas. Aga seda ei maksa vist praegu avalikustada, sest nii pika aja peale võime ka ümber mõelda.?
RIINA MÄGI
