Mõlema majaga on juubilar tihedalt seotud: esimeses õpetas aastakümneid ajalugu, füüsikat ja muusikat ning teises on taidlejaid juhendanud, ise taielnud ja eakate seltsielu edendanud. Viimasel viiel aastal on Helma Kaevali tegemised aga ka teisele poole Palamuse valla piiri, Jõgeva vallas asuvasse Kassinurme külla kandunud. Saanud kunagi tema vanatädile kuulunud Nurga talu omanikuks, asutas ta sinna kodulootoad, kuhu sai paigutada nii enda poolt elu jooksul kogutud kui ka teiste poolt tema kui kodu-uurija kätte usaldatud ajaloolise väärtusega esemelise ja vaimuvara. Kodulootubade rajamisest alates kujunes Nurga talu Kassinurme küla rahva kooskäimiskohaks. Seal on peavarju leidnud kohalik naisseltski. Aumärke kuhjaga “Abikaasa kodukohast Simunast tulime siia minu soovitusel: mul oli siin, Kassinurmes ja Kassiveres, sugulasi. Ja siia me jäimegi,” ütles ta. Tema kauaaegne harrastus, mida tegelikult suisa missiooniks peaks nimetama ? kodu-uurimistöö ? sai alguse aga juba Lääne-Virumaal. “Töötasin vahepeal Muugal ja selle paiga seotus kirjanik Eduard Vildega inspireeris mind sealset ajalugu lähemalt uurima. Sama tegevust jätkasin siin. Viimasel ajal olen püüdnud talletada kodukandi rahva elulugusid: huvitavaid inimesi on meie ümber ju nii palju. Viimati panin kirja Kassinurme mehe Aleksei Reidla värvika eluloo,” ütles juubilar. Helma Kaeval on aastakümneid olnud Eesti Rahva Muuseumi korrespondent ja pälvinud auhindu muuseumi traditsioonilistel rahvapärimuse kogumise võistlustel. Ent ta on juhendanud ka noori kodu-uurijaid. Üheks viimati juhendatuks oli juubilari enda pojapoeg Herkki Kaeval. Tunnustanud on Helma Kaevali tegevust mitte ainult Eesti Rahva Muuseum, vaid mitmed muudki instantsid. Kolm aastat tagasi pälvis ta näiteks Kodanikupäeva aumärgi, millega tunnustati tema tegevust noorte kodu-uurijate juhendaja ning noorkotkaste ja kodutütarde juhina. Viimati mainitud tegevuse eest on ta pälvinud ka Kaitseliidu kõrge aumärgi. Mõni kuu tagasi, Nurga kodulootubade asutamise viienda aastapäeva aegu andis Forseliuse Seltsi esindaja talle aga üle väikese Ignatsi Jaagu medali teenete eest kooliajaloo uurimise alal. “Läksin Nurgale!” “Helma on igasuguseid aegu näinud ja kõige hämmastavam on tema puhul see, et ta suudab momentselt uute oludega kohaneda ja sama asja või natuke teistmoodi asja endise innuga edasi ajama hakata,” ütles juubilari minia, Kaarepere rahvamaja juhataja Helgi Kaeval. “Õigupoolest võiks ta natuke rohkem oma tervist hoida ja puhata ka muul ajal kui siis, kui jalad parasjagu haiged. Jalavaluaeg lõpebki tavaliselt sellega, et leian koju minnes eest tühja toa ja Helma kirjakese: “Läksin Nurgale”.” Koos õnnitlustega jagatigi Helma Kaevalile üleeile igasuguseid retsepte, kuidas oma edasist elu korraldada. Kauaaegne kolleeg Kaarepere Põhikoolist Laine Pärn soovitas, et ta elamisega liialt ei tormaks: äkki jätkubki elupäevi, nagu paljud soovisid, sajani välja, ja nii pikka teed käies ei tasu end asja eest, teist taga hingeldama ajada. RIINA MÄGI
Kaareperes on Helma Kaeval elanud suurema osa oma elust ? 42 aastat. Lapsepõlvekodu on tal Puurmani kandis, esimesed tööaastad möödusid aga hoopis Lääne-Virumaal.
Kuigi noorkotkaste ja kodutütarde rühmad on Helma Kaeval nüüdseks tublisti noorema kassinurmelanna Valli Villemsi hoolde usaldanud, jätkub juubilaril tegevust veel küllaga. Ta ise ütleb, et tal on lihtsalt selline loomus, mis ei luba koju niisama vahtima jääda.
15.01.2004
blog comments powered by Disqus
