Poistekooridest ja meestelaulust
Nagu ümarlaua kokku kutsunud maakonna rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt kinnitas, ajendas mõtteid vahetama viimatine noorte laulupidu, kus poistekooride read olid seekord eriti hõredavõitu.
Kuidas leida motivatsiooni?
Ümarlauas osalenud andsid esmalt ülevaate sellest, mil moel kusagil koolis poisid laulmisse kaasatud on. Kus tegutseb vähem või rohkem aktiivselt poistekoor, kus laulavad poisid kaasa mudilas- ja lastekoorides, kus on moodustatud poisteansambleid. Jõgeval seni koos käinud maakonna ühendatud poistekooris laulab Mare Talve ja Karin Luige käe all paarkümmend Torma valla poissi ning lisaks mõned poisid ka Jõgeva linnast. Maakonna noorte meeste koori dirigent Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja siiski ei kurda ? noormeestel tundub huvi olevat. Tänavu on lauluproovidega juba algust tehtud ning kevadel gümnaasiumi lõpetanud noormeeste asemel on tulnud lauljate ridadesse juurde poisse kaheksandast klassist.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaõpetajate Meeli Nõmme ja Tiia Kaeramaa kinnitusel käivad nende kooli laulupoisid kooris heameelega, jätkub ka esinemisvõimalusi. ?Ainult laul ei tõmba. Peab leidma mingi magneti. Tänavu on selleks suvel ees seisev meestelaulu seltsi laulupäev ja laululaager Saaremaal. Seekord kuulutasime välja ka, et veerandi lõpus saavad paremini kohal käinud poisid mingi autasu,? rääkis Meeli Nõmme.
Silja Piiri juhendamisel laulab Jõgeva Ühisgümnaasiumi poistekooris väiksemate klasside poisse paarikümne ringis. Ka Jõgeva Gümnaasiumis on Riina Linnul õnnestunud umbes sama palju poisse kooriks koondada. Väiksemates koolides on poistekooride moodustamine siiski raskustega seotud.
Kuidas leida stiimulit, mis poisse rohkem laulu juurde tooks, selle üle arutletigi. Laululaagrid, kus erinevate koolide laulupoisid paariks päevaks kokku saavad, tunduvad olevat üks võimalikke lahendusi. Ilmselt hakataksegi edaspidi seda varianti kasutama. Sellele on mõttekas tulevikus vahest rajada maakonna ühendatud poistekoori tegevuski. Kuidas aga hoida muusikaõpetajaid, kellelt elu nõuab peale koolitundide veel sära ja energiat kooride dirigentidena, see peaks olema mõtlemise koht nii koolide juhtkondadele kui ka teistele, kellest nende tegutsemine sõltub. Vahest aitaks kaasa ka soosivam suhtumine laulmisse poiste kodudes.
Hoopis teised mehed
?Poistega on küll raskem, aga neist, kes poistekooris laulavad, saavad tulevikus hoopis teised mehed,? leidis Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Jaan Ots. 1988. aastal ellu kutsutud selts on seisnud igati hea selle eest, et eesti meestelaulul oleks tulevikku ja et neist, kes laulavad, saaksid õiged eesti mehed. Meestelaulu seltsil on mitmeid ilusaid üle-eestilisi ettevõtmisi, nagu emadepäeva tähistamine, rahvuslipu heiskamise tseremoonia, poistekooride laululaagrid, poiste-solistide võistulaulmised, laulupeotule teekond, Ernesaksa ausamba püstitamise algatamine jne. Kõik see annab tunnistust seltsi teotahtest ja tugevusest. Kahjuks oli Jaan Otsal tuua aga mitmeid näiteid, kus seesugused suured ja õilsad sündmused ja tegevused pole ajakirjanduses ületanud uudistekünnist ja neid ei ole vajalikuks peetud kajastada. ?Ei ole ilmselt midagi kõmulist,? pidi ta tõdema.
Kõigele vaatamata kutsus ta siiski laulupoisse osalema Viljandis 12. aprillil korraldatavale ansamblite võistulaulmisele, mis peetakse esimese üritusena sealses uues pärimusmuusika keskuses ning laulupäevale ja laagrisse Saaremaale 12. ? 14. juunil ja muudele seltsi algatatud ettevõtmistele.
VAIKE KÄOSAAR
