Laagrilised Georg Ruberg, Mariin Suvi, Karl Kukk ja Kristjan Oja on pärit Tallinnast, Rakverest ja Viimsist. Enamik olid kalastuslaagris esimest korda, kuid Georg on osalenud alates 7. eluaastast kalastuslaagrites Ruhnul, Vilsandil ning Kassaris. Üldse toimub taoline laager neljandat korda.
Infot laagri kohta leidis enamik noortest internetist ajakirja “Kalastaja” kodulehelt. Laagriülem, politseisaate Raport reporter Raimo Kummer ütles, et seltskond on komplekteeritud vabatahtlikkuse alusel, kuid siiski vist vanemate soovil.
Laager pidi plaanide kohaselt toimuma koguni kahes vahetuses, ent kehvade ilmastikuolude tõttu õnnestus kokku saada vaid kümmekond last, kellest laagrisse saabus neli. Miks laagripaigaks just Saadjärve äärne paik osutus, et osanud ülem öelda. “Igal aastal toimub laager erinevas Eestimaa paigas, muidu läheb igavaks,” kostis Kummer, “Senini on toimunud kõik laagrid mere ääres, kus on üsna raske kala kätte saada. Sisemaal on selle poolest kergem.”
Kala said kõik laagrilised
“Ma pole ühegi tiigi ääres laagris käinud,” sõnas Mariin küsimuse peale, mille poolest on Saadjärve äärne kalastuspaik eriline. Noored käisid kalal nii järve kaldal kui ka mootorpaadiga järvel ning ilmtingimata on neil seljas päästevestid.
“Mõni aasta tagasi pidid kõik laagrilised ka ujuma päästevestides. Kui lastele see meeldima hakkab, siis nad ainult päästevestides oleksidki,” jagasid Georg ja Raimo muljeid.
“Laagri lõpuks teavad noored, kust kala kätte saab. Samuti õpivad nad mootorpaadiga ümber käima,? rääkis Raimo. Kalastamisest teavad noored päris palju. “Karli eesmärk on õppida mootorpaadiga sõitma. Tal on Saaremaal sugulastel mootorpaadid ning tema saaks ka nendega sõita,” rääkis Kummer.
Mootorpaati õpetas tundma Hanno Kask ajakirja Kalastaja toimetusest. Laagriülema sõnul ehitab Hanno ise paate ning tegeleb ka nende müügiga.
Poisid laagriga rahul
“Kalapüük on kalapüük, aga me pole siit järvest veel haugi üles leidnud,” sõnas Raimo. Senini on saagiks saadud särgi, ahvenaid ja latikaid. “Noored õpivad kala püüdma erinevatel meetoditel: paadis, maal, õngede ja spinningutega ja ka tonkadega. Kavatseme õhtul minna tonkadega angerjaid püüdma,” kostis Kummer.
Laagriga on noored rahul. “Nurisevad ainult, et söök on kehv, sest mina seda teen,” sõnas Kummer. Raimol pole midagi selle vastu, kui ta tulevalgi aastal laagriülemaks saab. “See, et noored inimesed püüavad kala, on igati normaalne,” lausus Kummer.
Laagriülem on enda sõnul hakanud viimastel aastatel üha aktiivsemalt kala püüdmas käima. “Minu lemmikjärv asub Läänemaal Nõval. Merest olen saanud lesta, haugi, tuulehaugi, forelle ja muudki. Vähe käin ka jõgedel kalastamas, korra sain Jägala jõelt mereforelli,” pajatas kalmees Kummer.
BIRGIT KASTEPÕLD
