Arvata, et kui eriolukord on lõppenud, läheb kogu elu vanadesse rööbastesse tagasi, on ennatlik. Ennatlik on ka arvata, et viirus on kuhugi kadunud ja oht on möödas. Nii on pea kõik põhikoolid otsustanud suures osas jätkata distantsõppega, mis sellest, et lubatud on taas kontaktõpe. Kui see ka toimub, ollakse jätkuvalt väga ettevaatlikud.
Distantsõppe keskkondi on koolidel olnud mitu. Lisaks Stuudiumile, kust kõik piltlikult alguse saab ja hargnema hakkab, kasutatakse ja liigutakse vastavalt vajadusele ja ülesannete iseloomule Opiq keskkonda, ollakse ka Microsoft Teamsi ja Google’i jagatavates keskkondades. Oluliseks ja otsustavaks saab see, kus on hea teha videotunde.
Paljudele distantsilt õppimine ei sobi. Mõnele ei sobi ükskõik milline õppvorm, sest põhjuseks võib olla madal motivatsioon. Ka vähene kodune tugi on probleemiks. Küll ei tohiks olla probleem tehniliste vahendite puudumine, sest siin on kõik koolid oma õpilastele tuge pakkunud. Vahel võib järeleaitamise põhjus ja vajadus olla õpilase täiesti harilik laiskus.
Inimesed on harjumuse ohvrid
Palamuse kool distantsõpekorraldust lõhkuma ei hakka, sest see on juba enam kui kahe kuuga tuttavaks saanud. Harjunud on nii õpilased kui ka õpetajad. „Oleme kutsunud kooli mõned üksikud õpilased, kes jäid hätta ja pakume neile tugiteenust,“ ütles Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi direktor Siiri Sõmer.
Tugiisik aitab jännijäänud õpilasel järgida ajagraafikut ja järelevalve all õppida. Samuti vaatab ta, et õpikeskkonnad lahti tuleks ning päevale määratud ülesanded kõik järjepanu tehtud ja saadetud saaks. „Aitab pilku peal hoida,“ sõnas direktor.
Üldiselt nentis ka Palamuse kool, et õpilased on distantsõppele hästi pihta saanud. Kui nüüd eriolukorra ümbernimetamisega hädaolukorraks oleks pööratud rooli 180 kraadi, oleks sellest ainult suurem segadus kogu töökorralduses. Jätkata kümne kaupa klassis, mis tänasel päeval lubatud on, olnuks äärmiselt keeruline.
„See välistab ka paralleelselt toimuva õppetöö koolis kohal ja Stuudiumis interneti vahendusel, mis suurendaks veelgi õpetajate koormust,“ leidis Sõmer. „Kui mõnel õpetajal on vaja kindlasti kellegagi tööd teha, siis üksikud kohtumised on loomulikult lubatud. Tunniplaanijärgne kohtumine pole vajalik.“
Jõgeva põhikoolis käivad klassis õppetööl need, kes hädasti abi vajavad. Nii õpetajad kui ka õpilased on päevade kaupa ära jaotatud, et inimesi võimalikult palju hajutada. Viirus pole kuhugi kadunud. „Targem on veel ettevaatlik olla,“ leidis direktor Triin Lõbu.
Distantsõppe süsteem on saanud koolidele omaseks ja kõik koolijuhid kinnitasid, et äärmiselt nadi oleks nüüd ainult vanale süsteemile tagasi minna, sest see võiks omakorda stressi põhjustada. Viimast seetõttu, et kahesüsteemne toimetamine ei sünni niisama, selleks on vaja ka kahekordselt pingutada. Lõbu sõnul oli distantsõppele üleminek väga ajamahukas ja nemad soovivad kõiki säästa – nii õpilasi, õpetajaid, kuid ka lapsevanemaid.
Kõik oleneb ainete iseloomust
Nii eristuvadki reaal- ja humanitaarained ning nende ainete õpetajate võimalused õpetada. Selge on see, et füüsikakatseid ja laboritöid on väga raske kodus ilma laborita läbi teha. Samuti on reaalainetes vaja siiski kavakohaselt edasi liikuda ja pelgalt kordamisega hakkama ei saa. Humanitaarainete õpetajad olid valmis varem kordamisteemadega edasi minema.
Need õpilased, kes on distants-õppega hästi hakkama saanud, said Jõgeva põhikoolis projektiülesandeid, mille tegemise kohta saavad õpetajad õpilastelt teatud aja jooksul tagasisidet. See on olnud kaval ajajaotus, sest nii rohkem võimalik tegelda mahajääjatega.
Laborit koju
ei ehita
Mustvee koolis on samuti lisaks distantsõppele käivitunud kontaktõpe. Hübriidõpe, nagu naljatledes võiks öelda. Kohale tulla on vaja ainult neil, kes seda hädasti vajavad. Põhiliselt jätkub aga Peipsi järve ääres, nagu ka sügaval maismaal, distantsõpe. „Läheme sama hooga edasi ja ümber rivistuma ei hakanud,“ kinnitas Mustvee põhikooli õppejuht ja füüsikaõpetaja Kalle Jürgenson.
Selle nädala algusest on õpetajatel ja õpilastel võimalik kontaktõpe nende jaoks, kes vajavad järele aitamist, samuti neile, keda ähvardab puudulik trimestrihinne või suvetööle jäämine.
„Õpetajatel käib see töö individuaalselt, õpilane kutsutakse kooli ja järgitakse ohutusnõudeid. Kõik on korraldatud, nii et kooli peal ringi käimist väga palju poleks. Teada on klassid, kus ollakse.“
Jürgenson leidis, et õpetajatele selline kaksikelu koormav pole ja on hoomanud, et õpetajad väga massiliselt õpilasi kooli ei kutsu. „Ise võtan ette oma võlgnikud füüsikas. Väga paljud saavad järele vastata ja neid aidatakse järele distantsilt. Füüsikas on mul mõned laboratoorsed tööd, mida pole võimalik kaugelt teha. Siis kasutangi kooli kutsumist. Vahel, kui on kahtlus, et õpilane kasutab keelatud abivahendeid, on põhjus ta kooli kutsuda. Püüame vältida, et järeleaitamine ja vastamine teeks teistele õpilastele ja õpetajatele distantsõppe arvelt karuteene ja suurendaks koormust,“ selgitas õppejuht.
INDREK SARAPUU
