Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eesmärk on muuta haridustoetuse andmine läbipaistvamaks ja õiglasemaks, samuti teha haridusraha kasutamine läbipaistvaks nii riigi kui ka kogukonna tasandil. Lisaks peaksid seadusemuudatused tagama, et palgatoetus jõuaks õpetajateni ning õpilastel säiliks kodulähedane põhikool.
Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et uut mudelit välja töötades oli neli põhilist soovi. Esiteks ei taha keegi kooli odavamaks teha ega saagi seda teha, küll aga on vaja haridusraha kasutamise eelistused teisiti kindlaks määrata. “Need pole raha kokkuhoiu, vaid mõistliku kulutamise sammud,” kinnitas minister.
Tema hinnangul kulub hariduses palju raha muudele asjadele, kuid eelistama peaks õpetajate palkasid, see peaks olema kõige tähtsam. “Ei õpeta koolimaja, õpik, infotehnoloogia ega täiendkoolitus, vaid õpetaja. Ja meil on praegu seal n-ö pudelikael,” tunnistas minister.
Järgmisel aastal saavad omavalitsused iga õpetaja ametikoha kohta vähemalt 960 eurot töötasutoetust. Õpetaja miinimumpalk on järgmisel aastal 800 eurot.
Eelistada tuleks tugevat põhikooli
Teiseks tuleb ministri kinnitusel eelistada tugevat põhikooli. “Kui vaatame, kuidas meie koolivõrku on kokku tõmmatud, siis tuleb välja, et seda on tehtud põhikoolide arvelt, säilitades gümnaasiumid. Kuid see on vale ja selles oleme üsna üksmeelselt veendunud,” tõdes ta.
Ministri hinnangul on 16-aastased ja vanemad õpilased võimelised minema pere toel kodust veidi kaugemale gümnaasiumi. Nii kaua kui võimalik tuleks aga hoida kodulähedast põhikooli. “Kui ei jõua üheksat aastat, hoiame kuus, kui ei jaksa kuut, hoiame kolm,” ütles Aaviksoo.
Raha ümberjagamine peab tema sõnul olema läbipaistev. Samuti peab igasse maakonda tulema üks riigigümnaasium.
Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi jagatakse raha õpilaste arvust lähtudes. “Muutus, mille kavatseme seadusse sisse viia, ütleb, et raha jaotatakse õpilaste arvu, regionaalse asendi iseärasuste järgi. See tähendab, et Tallinnas on õpilaskohal üks hind, aga Ruhnu saarel teine. Erinevused on kuni kuuekordsed.
Väikeses vallas lapse koolitamine kolm korda kallim kui pealinnas
Enamikus väikevaldades on ühe lapse koolitamine kolm korda kallim kui pealinnas või teistes suuremates linnades. “Regionaalseid iseärasusi on ka senini arvestatud. Põhimõtteline erinevus praegusest olukorrast on, et kui seni määrati igale koolile mingi summa, siis uue seaduse järgi võetakse kohalik omavalitsus kokku, see tähendab, et rahastamise objekt on kogu omavalitsus.”
Näiteks Võrumaal on Sõmerpalu vallal kaks kooli. Kui omavalitsus need kokku paneks, siis saaks ta riigilt vähem raha. Ministri sõnul tuleks seda olukorda muuta, nii et omavalitsus saaks kokku hoitud raha ise kasutada.
Varem arvutati igal aastal rahastusmudel ümber, nüüd see fikseeritakse. See tähendab, et näiteks aastast 2014 on omavalitsustel oma koefitsient ja vastavalt sellele antakse raha. Omavalitsus teab ette, kui palju raha ta saab, summa sõltub ainult õpilaste arvust ning piirkonna iseärasustest.
Igale koolile oma eelarve
Kui tahaksime praegu teada saada, kui suur on näiteks mõne kooli eelarve ja kui palju raha kulub sellest õpetajatele palga maksmiseks, kui palju remondiks, siis seda infot on raske leida. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus sätestab, et igal koolil peab olema oma eelarve, kooli pidaja peab selle aasta alguses kehtestama. Eelarves on kõik kooli tulud ja kulud kirjas ning direktoril on voli seda eelarvet käsutada. Õpetajad peaksid nägema, kui palju on nende palgaraha, kui palju raha on mõeldud õpikute soetamiseks, kui palju kogu maja remondiks.
“Haridusse tuleb raha juurde anda. Kõik, mis ümberkorraldustest kokku hoitakse, peaks minema õpetajate palkadeks. Tahaksime jõuda sinnani, et kogu üldharidusse suunatavast rahast pool läheks õpetajate palkadeks. Praegu on see protsent 36, arenenud riikide keskmine on
Tõenäoliselt hakkab muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kehtima 2015. aastal.
Muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses
*Palgatoetus jõudku õpetajani mõistliku ajaga
*Kui toetust ära ei kasutata, luua võimalus seda järgmisel aastal vähendada
*Praegu jagatakse toetust vaid õpilaste arvu põhjal
*Uue eelnõu järgi arvestatakse ka omavalitsuse asukohta
*Omavalitsuste otsused ei vähenda toetuste mahtu
*Uus eelnõu kehtestab toetuse jaotamise ja kasutamise korra määruse tähtajatuna
*Omavalitsused saavad oma eelarveid paremini prognoosida
*Koolile ja koolijuhile selge eelarve
*Kooli eelarve ja selle kasutamise kord tuleb avalikustada kooli veebilehel
HELVE LAASIK
