Mullu kestis põdrajaht tavalisest kauem. Kui varasematel aastatel tohtis neid küttida septembrist novembri lõpuni, siis nüüd pikenes jahiaeg paari nädala võrra. Et järelkasvu eest hoolitsejaid rohkem alles jääks, tohtis detsembris lasta üksnes vasikaid. Pealegi on põdrapullid jõudnud selleks ajaks juba sarvi kaotada ja lehmad tiinestuda. Tugeva ja elujõulise populatsiooni säilitamiseks ongi antud jahimeestele küttimiskvoot ? mullu oli see 66 vasikat, 61 pulli ja 43 lehma. Vasikate küttimine suurenes eelkõige seetõttu, et põdralehmade loenduse ja viljakuse põhiselt on oodata karja head juurdekasvu. Jahimeeste, keskkonnateenistuse ja teadlaste pikaajalise koostööna on saadud põtrade arvukusest, vanusest ja viljakusest küllaltki selge pilt. Hiljuti käis Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse jahinduse juhtivspetsialist, põdrauurija Jüri Tõnisson hindamas ja mõõtmas eelmisel hooajal kütitud põtrade sarvi. Jahimehed olid teaduse tarvis kaasa võtnud ka loomade alalõualuu ja maosisu, mis annavad teavet põtrade vanuse, toitumise ja ka võimaliku parasiitidesse nakatumise kohta. Kuldaväärt sarved «Oli väga edukas jahiaasta. Iga jaht on omamoodi elamus, kuid need on mu elu suurimad kütitud sarved. Seda uhkete sarvedega pulli olin märganud Sõõru kandis liikumas juba mitu aastat, kuid mõtlesin, et las ta veel kasvab. Mullu oktoobri lõpus luurasin tema järel mitu päeva ja otsustasin saada medaliväärilised sarved endale,» meenutas Kullavere jahindusühingu Saare grupi juht Toomas Soosaar. Uhked kuueharulised sarved lisas oma kollektsiooni ka Kungla jahiseltsi juht Kaido Padrik. «Lasksin selle põdra Torma lähistel Jõemetsas. Alul ei pannud tähelegi, et sarvel on üks haru murdunud, aga külge jäänud ja luustunud ? see on omapärane ja huvitav. Mul on lihtsalt vedanud, et olen osanud olla õigel ajal õiges kohas,» nentis paljude auhinnatud jahitrofeede omanik. Edukas, aga tülikas jaht Põtru parasjagu «Põtrade suuremat kuusekoorimist on meile kurtnud nii riigimetsa metsnikud kui ka jahimehed. Viimati laekus selliseid teateid Laiuse, Kurista ja Palamuse piirkonnast.» ARDI KIVIMETS
«Jõgevamaa jahimehed suhtuvad materjali kogumisse väga kohusetundlikult, enamik uurimiseks vajalikku tuuakse kohale ja nõnda saame siinsetest põtradest päris hea ülevaate. Jõgeval on alati ilusaid põdrasarvi leidunud, nii et seekordsed kõige suuremad ja uhkemad, Toomas Soosaare toodud sarved polegi teab mis üllatus. Kindlasti on see kuldmedali vääriline ja võib Eesti kõigi aegade edetabelis olla 30.-40. kohal,» hindas põdraspetsialist.
«Ilus ja edukas jaht oli, kõik lasta lubatud 31 põtra saime kätte. Ainult sarvede, lõualuude, siseorganite ja muude proovide hoidmine ja tassimine on tülikavõitu. Hea, et Tõnisson viib selle kraami minema. Sügisel olid ilmad soojad. Et kogutud kraam mädanema ei läheks, tuli seda külmkapis hoida. Perenaine ka pahandas ? söögipoolist polnud kusagil hoida. Ega jahimehe elu kerge ole,» pajatas jahimees Valentin Kulikov. Tema arvates jäi põtru metsa veel küll ja küll: «Põdrad oligi vaja enne seajahti metsast välja ajada, muidu ei mahuks jahimehed enam sisse.»
Nagu kõike siin looduses, peab ka sarvekandjaid olema parasjagu ? et loomadel ja inimestel oleks eluruumi, et ulukite asurkonnad oleks omavahel tasakaalus. «Samas ei tohi neid liiga palju olla, muidu hakkavad igasugused hädad, nagu haigused ja metsakahjustused, välja lööma. Jõgevamaa metsade seisund on spetsialistide tähelepanekute kohaselt halvenenud, esineb ka puude koorimist põtrade poolt,» märkis põdrauurija. Sama kinnitas ka Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsanduse ja jahinduse peaspetsialist Vello Einaru.
14.01.2004
blog comments powered by Disqus
