Lahkusime Eestist laupäeva õhtul. Laevareis möödus kiiresti ja unetult. Kajutid ei jõudnud kodudeks kujuneda, aga peopaigad küll. Nautisime oma pääsemist koolist täiel rinnal. Hommikul väsinuna Stockholmi jõudes ootas meid ees väike ekskursioon vanalinnas, millele järgnes pikk ja väsitav sõit 270 kilomeetri kaugusele Kristinehamni. Pühapäeva õhtul linna jõudes ootasid meid ees rõõmsad pered, kes meid oma kodudesse viisid. Mind võttis vastu nimekaimu Martini sõbralik perekond.
Esimesel päeval olime kohapeal tundides, millele järgnes bowlingu mängimine. Seejärel tutvusime omal käel linnaga. Koolitunnid erinevad Eesti omadest pikkuse ja vormi poolest. Seal on kõik tunnid erineva pikkusega ja peamine rõhk pannakse suhtlemisele. Päeva koolis lõpetas tund, mis mulle eriti meeldis ja millest ma ka aru sain. Tunni nimeks oli Creative English (tõlgituna loominguline inglise keel). Tund koosnes lõbusatest mängudest ja huvitavatest jututeemadest, et arendada laste inglisekeelset mõtlemist. Selline tund võiks kindlasti ka Eestis koolides olla. Bowling meeldis kõigile ja aitas meil teistega jälle lähedasemaks saada.
Teisipäeva alustasime Eesti tutvustamisega. Pärast laulsime kolmes keeles Sepapoisse (eesti, inglise ja rootsi keeles) ja näitasime pilte Põltsamaast. Õhtul külastasime naaberlinnas asuvat seikluste parki, kus tuli lahendada keerulisi mõistatusi ning ülesandeid. Õhtuse vaba aja veetsime koos mõnede sõpradega ühe rootsi tüdruku juures hängides.
Järgmisel päeval tegime presentatsiooni ühes teises koolis. Esitasime sama kava ja saime isegi natuke meeldivama vastukaja osalisteks. Pärast seda matkasime ratastega linna lähedal asuva Picasso skulptuuri juurde, millele järgnes sõit ühte muuseumi, kus oli üleval rootsi kunstniku Martin Wintströmi näitus, mis oli äärmiselt ekstravagantne.
Õhtul pidasime grillipeo, kus kohtusime lastevanematega ning mängisime rootsi pallimänge. Õhtu lõpus tuli osade kohalike lastega juba hüvasti jätta ja kodus oma asjad pakkida, mis ei olnud eriti meeldiv tegevus.
Neljapäeva hommikul jõudsin käia ühes Creative Englishi tunnis ja hakkas tagasisõit Stockholmi. Veidi kurb oli, sest ma tundsin end seal juba nagu kodus, aga see kurbus kadus laevalõbusid nautides.
Koju jõudes oli raske tavapärasesse rutiini sukelduda, sest ees ootasid pikad järelevastamiste päevad.
MARTIN PARSIN
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIIe klass
