Ristikivi on oma “Hingede öös” kirjutanud, et pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Et valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse saladust tahavad kõik välja uurida. Eks seda lauset või pikalt ja mitut moodi lahti mõtestada – pimedus tundub küll rohkem meiega peitust mängivat…
Pööripäeval on meil päeva pikkus 6-6,5 tundi. Kui magada kaheksa tundi ja ikka öisel ajal, siis magama minnes ja üles tõustes on pime. Ega pimedus ümberringi ei ärgitagi üles tõusma.
On ju selge, et päikesega on inimesed rõõmsamad, pimeduses on raske reipalt alustada.
Tööinimesed kurdavad, et pimedas mine ja pimedas tule… Soomes olla tehtud mõni aeg tagasi kaamoseuuring – kolmandikku inimestest pidi pimedus mõjutama eriti negatiivselt.
Pime aeg tekitavat masendust, lootusetust, ärevust. Uneaeg pikeneb, füüsiline aktiivsus kahaneb, söögiisu suureneb… Selle tulemusel võib kehakaal tõusta. Probleemiga saab võidelda lihtsate vahenditega: sportimine, õige toitumine! Kõigile kättesaadavad meetmed, nojah, aega ja raha peab olema? Lohutussöömise käigus eelistatakse süsivesikuterikast toitu, sest siis tekib mõnuainet serotoniini juurde, mille tootmist pimedus vähendab. Üldse tuleks teha igasuguseid meeldivaid asju, valgel ajal võimalikult palju ka väljas olla. Aga katsu sa seda soovitada mõnele linnast jõulude ajal maale tulnule!
Tuul olevat kõva ja üldse on parem täielikult lõõgastuda. Ja kus on selleks parem koht kui diivan! Jaan Eilart kasutaks niisuguste linnainimeste kohta sõna “vurle”, aga nüüd pole seda sõna nagu enam kuulnudki. Vist sellepärast, et vurled on saavutanud võimsa enamuse?
Valguse vähesus teeb uimaseks, liikumine võimaldabki sellest võitu saada. Sportima peaks isegi neli tundi enne magamaminekut, sest siis on tagatud, et saab hästi uinuda, on ühes algallikas kirjas.
Kaamos pidi pärastlõunal ja õhtul tuntavam olema, kuude lõikes on kõige hullem novembri keskpaigast jaanuari lõpuni. Ma ei tea, kuidas on lumega ja valgete jõuludega, mida igatsetakse. Et kas võtavad kaamost vähemale? Mul kui ahiküttega majas elaval inimesel on küll hea meel, et ei pea kütmisega suurt vaeva nägema ja lumeta pinnasel ei ole nii suurt libisemiseohtu, saab kindlamalt astuda. Oleme eakaaslastega ühel nõul, et oleme seda lund küll näinud.
Muidugi ei taha aastasadadele ja -tuhandetele ette mõelda, et kas ongi see kardetud kliima soojenemine? Pariisis just võeti vastu kliimakokkulepe, soojenemist hoitakse alla kahe kraadi, püüeldakse 1,5 kraadi poole. Nicolas Hublot võttis konverentsi teema kokku: “Ainult tulevik näitab, kas see leping on ajalooline”.
Pimedus põhjustab 10-30 protsendil põhjamaalastest vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Isegi niisuguse koleda haiguse nagu leukeemia eest hoiatatakse: kui on D-vitamiini puudus ja gripp korraga, siis on oht geeniriketeks, mis selleni viivad! No D-vitamiini olukorda võiks küll uurida, seda jääb meie laiuskraadil teatud kuudel alla normi. Nii et kalatoidule, kalamaksaõlile ja muule taolisele tasuks mõelda.
Sõber kirjutas, et tal õitsevad aias võõrasemad ja lumikellukesed on tärkamas. Meie toas alustas aktiivset ringilendamist päevapaabusilm. Tema jaoks on ilmselt vara tegutsema hakata.
EHA NÕMM
