Pillitund viiulipoogna all ja nootideta

Läinud nädalavahetusel sai Jõgeva muusikakoolis teoks järjekordne pärimusmuusika laager, mida seal juba aastaid korraldab sama kooli õpetaja Eha Niglas.

Seekord olid laagri külalisjuhendajad Kiviõlist ja Tabasalust. Rahvapillitunni viis läbi Kiviõli Kunstide Kooli direktor ja ansambli Untsakad pillimees Jaanus Põlder, väikekandle õpituba juhatas Tabasalu muusikakooli õpetaja Leanne Barbo.

Pille oli Jaanus Põlderil kaasas mitu, nende hulgas mandoliingi, mida ta “untsakana” tarvitab, rahvapillilugusid õpetas ta aga huvilistele peamiselt viiuli abil.

See käis kuulmise järgi ja nooti tarvitamata, nagu ühele tõelisele rahvamuusikule ehk külapillimehele sobibki. Ikka viiuliga fraas ette ja kõik akordionid, puhk- ja rütmipillid järel, kuni lugu jupphaaval kõigepealt aeglases ja siis parajas tantsutempos selge.

Pillimees ja pedagoog juhtis õppurite tähelepanu muu hulgas sellelegi, et üht ja sama muusikapala saab esitada mitmes stiilis, vastavalt sellele, kas esinetakse kontserdil või mängitakse platsitäiele tantsuhimulistele, ja demonstreeris, milliseid nippe saab osav muusik teha viiuliga, et pillilugu varieerida.

“Et aga näiteks mandoliin huvitavamalt kõlaks, võib paariskeeltest ühe tsipake häälest ära keerata,” usaldas ta  õppuritele soovitada, kartmata, et akadeemilise muusika pooldajad ta ketseriks kuulutada võiksid.

Aga rahvamuusika on tõepoolest rahvakunsti ja –pärimuse üks osa, ja see muutub, tahad või ei, nentis ta, tuues näite, et kui mõnest rannakülast pillimees korra laevaga võõras riigis käis, seal kõrtsi sattus ja tuttavat lugu  kuulis, mida pisut teisiti mängiti, ei saanud ta vastu kiusatusele ka ise hiljem kodukülas  seda lugu niimoodi mängida. Rääkimata sellest, et just sel moel jõudsid meile kaugetelt maadelt uued lood, mis siin kiiresti kodunesid.

“Rahvapärimus levib suust suhu, vältige juhuslikke kontakte ja kasutage kaitsevahendeid,” olla folklorist Marju Kõivupuu Jaanus Põlderi sõnul kord oma õpilastele ulakalt öelnud. Jutt levimise kohta on tõsi, kuid fakt on seegi, et nendesamade kontaktideta ei saa ja pole  ka huvitav.

Rahvapillitunnis osalenuid nakatas õpetaja aga terveks päevaks hea tujuga, mille vastu kaitsevahendeid tarvitada olnuks väga rumal.

i

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus