Läinud reedel Kuremaa lossi saalis esinenud nimekas rahvamuusik Juhan Uppin esitas erinevatest ajastutest ja paikadest pärinevaid pillilugusid. Ta rääkis ka lugude saamisloost ja legendaarsest pillimeistrist August Teppost, kelle sünnist möödub tänavu 145 aastat.
Kuivõrd on üldse mõisasaalides läbi ajaloo lõõtsamuusika kõlanud?
Oleneb, mis ajast rääkida. Sajandeid tagasi ei kujutanud üldse ette, et mõisasaali oleks mõni lõõtspilliga tüüp mängima lastud. Seda peeti lõtvade elukommetega pilliks, mida mängiti kõrtsis, joomapidudel jne. Samuti on lõõtspilli kutsutud põrguoreliks. Mingi aeg on käinud plõks ja lõõtspillimuusikat on hakatud esitama ning kuulama kontsertvormis.
Kuidas oli mängida Kuremaa mõisa saalis?
Mõis on väga ilus. Ja saalis kõlab hästi erinevat tüüpi muusika.
Pillimäng on Teile töö. Kui suure naudingu sellest ise saate?
Hobi on mu tööks saanud. Ma arvan, et seda ma ei teeks, kui ei naudiks läbi ja lõhki pillimängimist. Kontserdil on veel see, et kui inimesed on tulnud sinu pillimängu vaatama ja kuulama, see ikka motiveerib. Inimesed saalis annavad niisuguse tunde, et saad alati mängida uue nurga alt ja värskelt.
Kuulsa pillimeistri ja pillimehe August Teppo sünnist möödub tänavu 145 aastat. Tema loodud lõõtspill peaks saama saja-aastaseks. Milles seisneb Teppo pilli fenomen?
Raske küsimus. Arvan, et nendes pillides on sõnum, mis teistele pillimeistritele tabamatuks jäänud. See paneb Teppo pillid eriliselt kõlama ja teeb vastupidavaks. Tegemist on ikka saja-aastaste pillidega, mis kõlavad nagu tänapäeval. Mõne muu saja-aastase asjaga on nii, et on hea, et koos püsib.
Kas Te ise ka otsite lugusid, mida selgeks õppida ja publikule esitada? Kuremaa kontserdil pärines üks lugu näiteks tänasest Jõgeva vallast, kunagisest Laiuse kihelkonnast, teine Läänemaalt.
Ma mängingi suuresti neid lugusid, mida Eestimaa erinevatest nurkadest leida. Oma loomingulised lood on pigem erandid. Ma olen aga hakanud uusi lugusid otsima vanade hulgast. Mida kaugemale ajas ette on lugu loodud, seda uuem ja põnevam ta minu jaoks on.
Mida arvate lõõtspilli ja üldse rahvamuusika huvist Jõgevamaal?
Kui räägitakse rahvamuusikast Jõgevamaal, meenub esimesena Jõgeva muusikakooli õpetaja ja mitmete folklooriansamblite juhendaja Eha Niglas.
Millest tuleb, et lõõtspillikontserdil soovitakse alati kuulata Arvo Pärdi „Ukuaru valssi“ ning pillimeeste hümni „Pillimehe leiba“?
Paneb ka imestama. Need on aga kaks lugu, ilma milleta kontserdil ei saa. Ansambli Kukerpillid repertuaarist pärit „Pillimeeste leival“ saab mõneti ka jälgi ajada. See on saanud lõõtsapealinnas Põlvas toimunud muusikasündmuste lõpulooks.
„Ukuaru valsiga“ on teised lood. Lõõtspilliga võeti filmist lugu üles, kuid nüüd on see hakanud oma elu elama. Iga muusik mängib „Ukuaru valssi“ veidi omamoodi.
Tallinna Televisioonis juhtisite saadet „Rahvalõõts“. Nüüd on TTV ekraanilt kadunud. Mis saab saatest edasi?
Seoses Tallinna Televisiooniga lõppes see saade ära. Kuigi hooaeg oli juba ette filmitud ja pakkusime seda mõnele teisele telejaamale. Nüüd olema kolinud Youtube’i kanalisse, kus on vaadata kõik saated ja avaldatakse ka uusi lugusid. Küll aga ei toimu enam konkurssi.
Varsti ootab teid ees ka tuur mööda Eestimaad?
See kannab pealkirja „Vabariigi Pillimees Juhan Uppin kontserttuur“, täispikk soolokontsert kahes osas. Jõgevamaal toimub kontsert Põltsamaa kultuurikeskuses.
JAAN LUKAS
