Jõgeva Sordiaretuse Instituudis hiljuti asedirektorina tööle asunud Pille Ardelile on sordid ja nendega seonduv tegelikult tuttav juba paarkümmend aastat. Töö on viinud teda reisidele mitmetesse riikidesse, neist üheks kaugemaks ja huvitavamaks Mehhiko. Hiljuti osales Ardel Viljandis peetud sordivaliku komisjoni koosolekul, kus otsustatu lubab rääkida mõnestki uuest sordist.
Mis uudiseid tõi teadusele ning praktilisele põllumajandusele ja aiandusele hiljuti Viljandis peetud sordivaliku komisjoni koosolek?
Osalesin Jõgeva
Jõgeva Sordiaretuse Instituudis olete asedirektorina uus töötaja, kuid usutavasti olete seda tänavu 90-aastaseks saanud asutust juba märksa varem tundma õppinud?
Minu koostöö Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga algas kakskümmend aastat tagasi, kui töötasin Sordiinspektsioonis sortide katsetajana ja registreerijana sordilehele ja kaitse alla. Olime teadlaste ja aretajatega tuttavad, suhtlesime nendega sageli. Nad on olnud pidevalt head nõuandjad riiklike katsemetoodikate koostamisel ja katsete analüüsimisel. Koostööd tegime erinevate programmide raames, põllumajandusministeeriumi ümarlaudades, kohtusime erialapäevadel ja koolitustel.
Tööletulekuks andsin meelsasti nõusoleku ka sel põhjusel, et instituudil on pikaajalised traditsioonid, tugev vaimsus ja sõbralik töökeskkond.
Sordiaretajaid võib väga sageli leida töötamas põldudel ja kasvuhoonetes. Missugune on tubase töö ja instituudi peahoonest kaugemal viibimist eeldavate tegemiste vahekord Teie ametis?
See kõik on üsna suhteline. Piisavalt palju tegemist jätkub ka kabinetti, kuid samas tuleb käia väga paljudel kohtumistel, seminaridel ja aidata kaasa ka nende läbiviimisele.
Mitu korda olete aga käinud sordiaretusega seonduvatel välisreisidel?
Kui kõiki riike nimetada, tuleks ehk loetelu üsna pikk. Kõige huvitavamaks pean reisi Mehhikosse, kus peeti Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu põllukultuuride töögrupi nõupidamine. Väga vajalik on hoida ennast kursis kogu maailmas toimuvaga sortide registreerimise ja kaitse alla võtmise valdkonnas ja teistelgi teemadel. Rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon lubab uusi kaitsealuseid sorte aretuses ristamiseks kasutada. Aretajate vahel on saanud tavaks koostöö juba sordiks saamise eelselt. Koos valitakse välja aretusnumbrid, mis kõige paremini ennast ühes või teises piirkonnas näitavad. Siis antakse sordid katsetesse ja heade tulemuste korral lähevad sordilehele. Kogu selle töö põhieesmärk on pakkuda sobivat sortide valikut tootjale.
Kindlasti on see hinnang subjektiivne, kuid mida arvate, missuguste sortidega võiks Jõgeva Sordiaretuse Instituut nii Eestis kui ka kaugemal rohkem silma paista?
Meie instituudis on aretatud väga head ja erilised heintaimede sordid Eesti kliimatingimustes kasvatamiseks. Nende püsivusele pikaajalises rohumaade (nii karjamaa kui niiteliste) segudes võib kindel olla. Kodumuruks parima segu tavalise niiskusrežiimiga mullal saab, kui aruhein ‚Kauni’ ja aasnurmikas ‚Esto’ segus pooleks külvata. Sordiaretusinstituudil on väga ilusa muru saamiseks ka sale-haguheina sort ‚Ilo’. Meil on ka väga hea talvekindlusega valge ristiku sordid, mis sobivad kasvatamiseks ka Kesk-Soomes.
Üheks põhjuseks, miks Teid Jõgeva Sordiaretuse Instituuti tööle kutsuti, oli ka vajadus seemnekasvatust põhjalikumalt arendada. Mida tuleks selle teadlasi ja praktikuid ühendava valdkonna edendamiseks ennekõike teha?
Jõgeva Sordiaretuse Instituudil pole endal nii palju põllumaad, kui seemnekasvatuseks vaja läheks. Meil on aga headeks abilisteks ja koostööpartneriteks põllumeestest seemnekasvatajad. Nad kasvatavad seemet, mida on võimalik ka Eestist välja vedada. Palju tööd tuleb ära teha selles valdkonnas, et vastavad kogused oleksid praegusest veelgi suuremad, sest väiksematega on raske välisturule minna. Jõgeva alevikus aretatud põllukultuuride seemneid on jõudnud erinevatesse Euroopa riikidesse, aga ka näiteks Jaapanisse.
Elate Viljandimaal, kuid tunnete piisavalt hästi ka Jõgevamaa põllumajandusolusid. Missugune on nendes maakondades seemekasvatuse tase?
Nii Jõgevamaal kui ka Viljandimaal on tublid põllumehed ja erinevusi üldjoontes ei märka. Kindlasti on tubli seemnepaljundaja Jõgeva
Häid seemnetootjaid on aga ka Viljandimaal, nagu näiteks Ilmar Mändmetsa Uue-Rõuna talu ja Kookla seemnekasvatus, Viktor Leisi Pilu talu. Põllud on mõlemas maakonnas küllalt viljakad, põllumehed targad ja töökad. Soovime neile edu ja jätkuvat koostööd.
Millises vahekorras on sordiaretusinstituudi asedirektori töös administratiivsem ja loomingulisem pool?
Praegu olen saanud tunda mõlemat poolt, mis sageli ka kattuvad. Näiteks on uute sortidega tegelemine üsna administratiivne, kuid samas ka omajagu huvitav. Usutavasti saan sellele küsimusele täpsemalt vastata järgmisel suvel, kui aastaring asedirektorina töötamisel täis saab.
Kui agar Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sortide kasutaja ise olete? Võib Teilt näiteks küsida, missugusest siit pärit kartulisordist kõige parema pudru või praekartuli saab?
Toiduvalmistamiseks sobivad väga hästi kõik Jõgeva teadlaste aretatud söögikartulid ja eks minulgi on need läbi proovitud. Oma Heimtali lähedal asuva kodu aeda olen aga rajanud muru aruheinast ‚Kauni’ ja aasnurmikast ‚Esto’, mille õnnestunud kooslustest meil ka juba varem juttu oli.
Mis on Teie hobid?
Ma ei tea, kas seda just hobiks nimetada saab, kuid ma õpin Eesti Maaülikoolis doktorantuuris ja minu uurimistöö käsitleb luuviljaliste sordi geneetilist kirjeldamist. Huvitab ka rahvuslik käsitöö ja matkamine.
Pille Ardeli CV
*Sündinud 1962. aasta 4. oktoobril Pärnus
*Abielus, kaks täiskasvanud poega
*Haridus: 2007-…Eesti Maaülikool, doktorikool, põllumajanduse õppekava, hortoloogia eriala
1980-1985 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomiateaduskond, agronoomia eriala
1969-1980 Sindi Keskkool
*Töökogemus: 1997- 2010 Taimetoodangu Inspektsioon, sordiosakonna juhataja
*1990-1997 Sordiinspektsioon, hiljem Seemne ja Sordikatsetuse Inspektsioon, Viljandi Sordikatsekeskuse katseagronoom
1995-1997 osakonna juhataja, 1997 sordiregistripidaja
*1989-1991 Heimtali kolhoos, maakorraldaja
*1987-1989 Viljandi Näidissovhoos, Heimtali osakonna agronoom
*1985-1987 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, assistent. Mullateaduse kateedri praktikumide andmine professor Loit Reintami alluvuses
*Harrastused: keeled, suusatamine, jalgrattasõit, ujumine, aiandus, käsitöö, rahvakunst, SRIKi ja Eesti Punase Risti Viljandi Seltsi liige
i
JAAN LUKAS
