Viimasel ajal tundub ühe enam, et paljudel juhtudel ei suuda me milleski kokku leppida, ei Mustvee vallas ega ka riigi tasandil. Osad kasutavad valimatult sõnu ja on põhimõtteliselt kõigele vastu, mis tingib olukorra, kus aktiivsed inimesed ei tahagi enam valla ega riigi elus kaasa rääkida. Kuhu me nii jõuame? Kas meil on üldse mingi valdkond, kus suudame tegutseda ühiste eesmärkide nimel?
Mustvee valla hea hoo sissesaamist on takistanud mitmed asjaolud. Peamine on minu arvates umbusaldamiste laine volikogus, mis on rikkunud inimestevahelisi suhteid ja langetanud kogu valla mainet. Umbusaldamine on ekstreemne vahend, mida Mustvee vallas on olnud selgelt liiga palju.
Võin natuke eksida, aga kahe aasta jooksul on umbusaldusavaldus ette loetud kaheksal korral, millest neli on lõppenud otsuse vastuvõtmisega. Seega on keskmiselt umbusaldusavaldus ette loetud iga kolme kuu tagant. See ei ole normaalne ega hea poliitiline tava. Hästi ei mõju ka see, kui volikogu istungil ja komisjoni koosolekutel lendavad näiteks „kuradid” ja „sa olid puu otsas kui pauk käis”. Sellised väljendid ei liida, vaid teevad kahju ja haiget. Elementaarne viisakus ja üksteisest lugupidamine võiks säilida.
Ettevõtjate väljaarvamine
Kaks aastat tagasi Mustvee vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni koosseisu volikogule esitades seisin selle eest, et komisjonis oleks piisav arv ettevõtjaid. Õnneks nii ka läks. Oma nõusoleku andis ka valla kõige suurem ettevõtte omanik ja juht Aleksei Männiste. Selle üle oli mul eriti hea meel. Aleksei ettevõtte käive on suurem kui valla eelarve, ta teab, kuidas finantsidega ümber käia.
- oktoobri volikogu istungil heideti arengu- ja eelarvekomisjoni uue esimehe Urmas Trossi ettepanekul välja osad komisjoni liikmed ja valiti asemele uued. Minu suureks üllatuseks arvati komisjonist välja ka Aleksei Männiste. Aleksei on ühtlasi ka Mustvee vallavolikogu liige, kes selle otsusega jäi ilma õigusest kuuluda ühte volikogu komisjoni, mis on iga volikogu liikme seadusest tulenev õigus.
Samuti arvati komisjonist välja Kasepää piirkonna üks suuremaid ettevõtjaid Martin Tiik. Kõige arusaamatum oli aga Krista Pindi väljaarvamine. Lisaks sellele, et ta on aktiivne inimene, esindab Krista Võtikvere küla ja oli selle küla Mustvee valda toomise eestvedaja. Katrin Rajamäe oli komisjoni määratud kui ühinemise koordinaator, kes valmistas Mustvee vallaks ühinemist ette ligi kaks aastat. Selle ajaga kogunes talle tohutu hulk infot ja teadmisi, mida oleks võinud kõik neli aastat ära kasutada. Kahjuks olid komisjoni esimees ja üksteist volikogu liiget teisel arvamusel.
Augusti lõpus, kui käis abivallavanema konkurss, leppisid nelja volikogus oleva poliitilise tiiva esindajad kokku, et kui hakatakse valima vallavalitsuse liikmeid, siis need pakuvad välja piirkondade volikogu liikmed. Sellega olid tookord kõik nõus (Marianne Kivimurd Tarelkina, Ants Rummel, Aivar Saarela ja siinkirjutaja). Kui hääletusel jääb seis viiki (2:2), sest endises Kasepää ja Saare vallas on see võimalik (nendest piirkondadest on vallavolikogus neli volikogu liiget), siis on otsustav hääl vallavanemal. Igati loogiline, aus ja demokraatlik viis valida vallavalitsuse liikmeid.
Kummalised planeeringud
Väga kahju on sellest, et uute liikmete valimisel ei konsulteeritud aga piirkonna volinikega ning sellest kokkuleppest kinni ei peetud. Näiteks Saare piirkonnast oli seni vallavalitsuse liige Aare Uleksin, Mustvee vallavara (endine Saare vallavara) juhataja ja ka piirkondlik haldusjuht. Nüüd on ta ainult Mustvee vallavara juhataja, sest teenuskeskuse haldusjuhiks ja ühtlasi vallavalitsuse liikmeks määrati Taivo Kruusaauk. Siiani ei ole kodulehel üleval, mis on tema tööülesanded ning teadmata on, mille arvelt tuleb tema palk.
Selle aasta eelarve täitmise osas teeb minule kui volikogu liikmele muret ühe teemana avalike alade puhastuse suur ülekulu. 2019. aasta eelarves oli selleks mõeldud 85 000 eurot. Kahe lisaeelarvega on sinna juurde lisatud 52 000 eurot, kokku kulub sellele tegevusele 137 000 eurot. Võrdluseks, et 2018. aastal oli see summa 105 000 eurot. Kuidas saab nii valesti planeerida või millest tuleb nii suur üle kulutamine?
Ühinemislepingus sätestatult ja vallavolikogu määratud tingimustel viis vallavalitsus läbi kaks soojusenergia hanget sooja tootmiseks ja soojamajandusse investeerimiseks. Esimese hanke tulemus lükati tagasi liiga kõrge hinna tõttu ühele valla piirkondadest. Teise ja seni kehtiva hanke parim pakkuja lubas investeerida Mustvee valla kolme kaugküttevõrgu arendamiseks ja soojatootmiseks kokku ligi 1,1 miljonit eurot.
Pakkumuse sees olid investeeringud Kääpa, Avinurme ja Mustvee katlamaja küttesüsteemide uuendamisse, uute katelde ja amortiseerunud torustike renoveerimine. Mustvee vallavolikogu ei andnud vallale kuuluvat kolme kaugküttevõrgu infrastruktuuri üle riigihankel parima ja soodsaima pakkumuse teinud ettevõtjale SW Energia OÜ. Seega ei saa riigihanke võitja Mustvee valla soojamajanduse arendamiseks taotleda toetust ega ka panustada omavahendeid.
Olemasolevad ja momendil töötavad katlamajad vajavad aga lähiaastatel kõik uuendamist. Tänasel hetkel ei ole Mustvee vallal ette nähtud vahendeid soojamajanduse arendamiseks. Volikogu liikmed, kes ei soovinud valla soojamajandusele ühtset operaatorit, ei ole esitanud ühtegi ettepanekut, kuidas seda valdkonda arendada kui vald on ise operaator. Mille arvelt tuleb sinna raha ja kes selle eest vastutab?
Hannes Soosaar, Mustvee vallavolikogu liige
