Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis on veel kahe nädala jooksul võimalik vaadata Sergei Minini “Kalevala”-ainelisi papier-pellie tehnikas pilte.
Tallinnas elav kunstnik on Jõgeva kunstipubliku jaoks juba vaat et omainimene. Ta on siin esinenud isikunäitustega, osalenud grupinäitustel ning juhendanud papier-pellie tehnika kursust. Tema “Kalevala”-ainelised pildid olid koos jõgevlase Gennadi Lapini Põhjamaa maastikke kujutavate akvarellidega mullu novembris väljas Turu lähedal Pargases. “Kalevala” tegelaste ja sündmuste kujutamisega käis kaasas põhjalik süvenemine eeposesse.
“Kui tõsisemalt hakkasin “Kalevala” teemaga tegelema umbes aasta tagasi, siis üldjoontes oli see teos mulle ammusest ajast tuttav. Võib öelda, et nüüd ma lihtsalt süstematiseerisin asju, mida varem teadsin,” ütles Sergei Minin.
Ta on pärit Venemaalt Kirovi oblastist Kotelnitši linnast, mis asub Moloma ja Vjatka jõe ühinemiskohas. Kõrvuti venelastega elas seal soomeugri rahvaste esindajaid: marisid, komisid, mordvalasi ja teisi. Naaberoblasti Vologda tagant algasid aga juba karjalaste asualad. Karjala kunstnikega oli Mininil kokkupuuteid siis, kui ta Kirovi kunstikoolis õppis. Kunstielu elati tollal Nõukogude Liidus regioonide kaupa ning Kirovi oblast kuulus koos Vologda oblasti ja Karjala Autonoomse Sotsialistliku Vabariigiga Põhja regiooni. Regiooni kunstiüritustel puutus kunstiõppur Sergei Minin kokku ka karjala kunstniku Tamara Jufaga, kelle loomingus oli oluline koht ka “Kalevala” teemal.
Mastaapne eepos
“Oma esimesed “Kalevala”-ainelised pildid maalisingi 1970. aastate alguses kunstikooli õpilasena,” ütles Sergei Minin. “Kahjuks ei leidnud ma neid nüüd enam üles. Päris huvitav oleks olnud neid praeguste piltidega võrrelda.”
Näituse pildirida sai üles nii, et vaadata tuleks seda paremalt vasakule. Ühel esimestest piltidest on Sergei Minin kujutanud pardipesa, milles kuus kuldset ja üks raudne muna. “Kalevala” sündmustik algab nimelt sellest, kuidas part seitse muna munes ning kuidas ühe muna alumisest poolest sündis maa ja pealmisest poolest taevas, munavalgest kuu ja -kollasest päike. Sergei Minini sõnul on maailma koorumine linnumunast paljude rahvaste loomislegendidele iseloomulik motiiv.
““Kalevala” on mastaapne eepos: selle sündmustik hõlmab väga pikka ajavahemikku. Maailma loomisele järgneb matriarhaadi teke, siis jõutakse patriarhaati. 50. runos tulevad aga sisse juba kristlikud motiivid. Lühidalt öeldes on “Kalevalas” juttu armastusest, vihkamisest ja õnne otsimisest ning nagu Piiblitki, võib seda nimetada raamatute raamatuks,” ütles Sergei Minin ja lisas, et “Kalevala” legendid on tema jaoks väga südamelähedased, ainult tal on kole raske meelde jätta, kes seal kellega abiellus ja kes kellega lapse sai.
Sergei Minini sõnul on tema jaoks alati huvitav olnud etniliselt erinevaid tüüpe kujutada ning tänu arvukatele reisidele ja vahepeal pikemaltki Soomes viibimisele on tal tekkinud arusaam soomlastele, saamidele ja karjalastele iseloomulikest näojoontest. Selle arusaama põhjal on ta kujutanud ka “Kalevala” tegelasi. Papier-pellie tehnika võttis ta aga appi sellepärast, et kõnealuses tehnikas pildid jätavad juba iseenesest arhailise mulje, mis antud juhul teemaga vägagi sobib.
Kavatseb jätkata
“Kavatsen “Kalevala” teema käsitlemist jätkata, sest Soomes on tekkinud mõte välja anda minu piltidega “Kalevala”. Aga see eeldaks suure hulga piltide juurdetegemist, et kõik eepose olulisemad sündmused ja tegelased saaksid kaetud,” ütles Sergei Minin. “Ka näitusi tahan “Kalevala” piltidest veel teha. Kindlasti tahaksin neid näidata näiteks Soome saatkonnas Tallinnas.”
Nagu paljud muud näitused, jõudis ka kõnealune Jõgevale siinse akvarelligalerii Kala vahendusel. Galerii karjalasest omanik Gennadi Lapin rõhutas näituse avamisel, et ehkki tavaliselt nimetatakse “Kalevalat” soome rahvuseeposeks, on see tegelikult ikka karjala eepos, ning et Elias Lönnrot pani 80 protsenti “Kalevala” aluseks olnud muistenditest kirja praegu Venemaa koosseisu kuuluvatelt Karjala aladelt ja ainult 20 Soomele kuuluvatelt aladelt. Gennadi Lapin pani näitusele omalt poolt välja ka hulga Karjalat ja “Kalevala” puudutavat harivat materjali, mis pärineb tema isiklikust raamatukogust.
i
RIINA MÄGI
