Kuna Vooremaa järved paiknevad legendi järgi Kalevipoja künnivagudes, siis peaks Aderi sõnutsi neid pildistamagi Kalevipoeg.
?Aga kui teda kohal pole, eks siis tuleb lennukilt pildistada,? viskas muhe looduspiltnik nalja.
Kui Läänemaa välja arvata, on Ader õhust pildistanud vaat et kogu Eestimaa väärtuslikumaid maastikke. Vooremaa pildid on tehtud mõned aastad tagasi. Praegu kahetseb ta natuke, et tal toona veel digikaamerat polnud: siis oleksid pildid veel paremad saanud.
?Kui helikopterilt on maastikku pildistada pisut lihtsam, sest see masin saab ka ühe koha peal paigal püsida, siis lennuk peab kogu aeg hoidma teatud kõrgust ja kiirust,? ütles Arne Ader. ?Nii et kui midagi untsu juhtub minema, siis tuleb teha üsna järsk tagasipööre. Ja sellised manöövrid kaaluvad üles igasugused lõbustuspargiatraktsioonid.?
Küsimusele, kas lendurit võib lennukist tehtud piltide puhul lugeda kaasautoriks, vastas Ader:
?Pigem on piloot sel juhul minu assistent. Lennukit juhin selles situatsioonis õigupoolest mina, piloot viib ainult minu käsklused ellu.?
Sajast meetrist allapoole lennuk tegelikult laskuda ei tohiks. Ader möönab, et mõned julgemad on nõus neid reegleid fotograafi huvides ka natuke rikkuma. Aga kui kõrvaklappidest juba ohusignaali piiksumist kostma hakkab, tuleb kõrgemale tagasi ?kolida?.
Lahtisest aknastAder tavatseb pildistada lahtisest lennukiaknast, sest läbi klaasi on vähe lootust kvaliteetset pilti saada. Seegi on üsna ohtlik trikk, eriti tehnikast ilma jäämise võimaluse mõttes. Näiteks objektiivi vahetades tuleb veenduda, et see ikka korralikult aparaadi külge kinnitunud on.
?Ükskord jäi see viimane ?krõks? tegemata ? lennukimüra tõttu pole ju kuulda ka, kas see kõlas või ei kõlanud ? ning ühtäkki pühkis tugev õhusurve objektiivi aparaadi eest ära,? meenutas Arne Ader. ?Õnneks hoidsin sellest parasjagu kinni ja see jäi mulle pihku, muidu oleksin kallist riistast ilma olnud.?
Muidugi tuleb lennukiga pildistama minekuks ka õige ilm valida. Aderi meelest pole pildid, millelt puuduvad kenad väikesed pilved, mingid õiged Vooremaa pildid.
Õpetlikud pildidKeskkonnateenistuses näha olevad pildid on ses mõttes tõesti õiged Vooremaa pildid. Neil võib näha seitset veekogu: Saadjärve, Soitsjärve, Pikkjärve ning Elistvere, Kaiavere, Raigastvere ja Prossa järve. Eitamata fotode kunstipära, tuleb tunnistada, et veelgi rohkem omavad need tähtsust Vooremaa tutvustamisel loodushuvilisele või õppurile. No vaatad ikka peale ja saad kohe aru, mismoodi need järved seal voorte vahel paiknevad. Ning kui ilus ja omapärane maastikuvorm see vooremaastik ikkagi on. Pildid saidki tehtud Vooremaa maastikukaitseala tellimusel ning mõndagi neist võib näha vastilmunud Vooremaa-teemalises raamatus.
Kui oma töömehe-elu alustas Arne Ader Jõgeva 2. keskkooli ehk praeguse Jõgeva Ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetajana, siis praegu võib ta end pankuriks nimetada. Pildipankuriks nimelt. Ühena esimestest Eestis asutas ta oma pildipanga, mis asub internetis aadressil www. loodusemees.ee ning mida nüüd juba üsna palju külastatakse.
?Kuu jooksul vaadatakse umbes 400 000 pilti,? tõi Ader välja väikese statistika. ?Tagasiside on olnud päris hea ning seda on tulnud mitte ainult Eestist.?
Vaadata saab pilte tasuta, kes aga mõnda neist kasutada tahab, selle jaoks on pangas ka ostukoht olemas. Mõistagi ei leia sellest pangast vaid lennukilt tehtud pilte: suurema osa ajast viibib Ader fotoaparaadiga ikka emakese Maa pinnal.
RIINA MÄGI
