|
|
Puurmani vallas kollitab järjekordne karjäär – lisaks kavandatavale Pööra küla omale võidakse tulevikus Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamiseks rajada dolokivikarjäär ka Pikknurme. Sealse kandi inimesed kardavad kõige rohkem jääda veeta. </span> |
<p align=”justify” />
Kavandatava karjääri vahetus läheduses Andrese talus elav Sirle Koorts tunnistas, et tema kõige suurem mure on vesi. “Mis saab siis, kui kaev ükskord kuivaks jääb?” küsis ta. Lisaks teeb teda ettevaatlikuks lähedal asuva Ruupa oja saatus. Seegi veekogu võib tema sõnul kuivaks jääda.
Esmaspäeva hommikul peeti Puurmani vallamaja saalis Pikknurme rajatava dolokivikarjääri keskkonnamõjude hindamise programmi arutelu. Saali oli kogunenud üle paarikümne kohaliku elaniku, lisaks keskkonnaameti spetsialist ning Puurmani ja Põltsamaa vallavanemad.
Põhjavee tase võib alaneda enam kui kolm meetrit
Karjääri keskkonnamõju hindab Eesti Geoloogiakeskuse ekspert Ain Põldvere. Tema sõnul teeb geoloogiakeskus Pikknurme maardla juures juba aasta aega põhjaveeseiret. Dolokivi jääb ka selles võimalikus karjääris põhjaveetasemest allapoole. Pikknurme dolokivikarjääris tuleb põhjavett pidevalt välja pumbata, seetõttu algatati ka keskkonnamõjude hindamine. Osaliselt jääb vesi Põldvere sõnul aga ikkagi karjääri jooksma ning seda tuleb pidevalt välja pumbata. Kilomeetri kaugusel karjäärist võib põhjavee tase alaneda kuni 3,2 meetrit.
Umbes kahe kilomeetri peal peaksid vee ära- ja juurdevool aga Põldvere hinnangul stabiliseeruma.
Võimaliku karjääri lähedal elav Lauri Oja juhtis keskkonnamõjude hindajate tähelepanu sellele, et senised kogemused dolokivikarjääridega Põltsamaa ümbruses näitavad, et kaevandamise mõju põhjaveele ulatub tunduvalt kaugemale kui kaks kilomeetrit.
Vesi peab jääma puhtaks
Veel juhtis Oja tähelepanu sellele, et kaevandusest välja pumbatav vesi, mis peaks minema Neanurme jõest Pikknurme jõkke, peaks olema tunduvalt puhtam kui see, mis praegu Kalana silla juures näha on. Ain Põldvere kinnitusel on see arendaja ja keskkonnaameti rida, et vesi, mis jõuab Pikknurme jõkke, oleks piisavalt puhas. Vesi peab tema sõnul käima läbi settebasseinide ja vastama nõutud kvaliteedile.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson juhtis keskkonnamõjude hindajate tähelepanu sellele, et Neanurme jõgi on samuti jõeforelli jõgi ning forell peaks sinna ka edasi jääma. Ta avaldas kartust, et võimalik karjäär mõjub jõeforelli koelmualadele hävitavalt. Põldvere kinnitusel hindavad nad olukorda kindlasti ka sellest aspektist.
Geobaltica esindaja Raul Markov küsis, kas Neanurme jões on kindlaks määratud need lõigud, kus jõeforellid pesitsevad. Kohalik elanik Lauri Oja vastas, et mõni kalamees võib nädalate kaupa spinninguga jõe ääres käia, kuid ei saa ühtegi kala kätte. “See ei ole mingi näitaja, kas saad kala kätte või ei saa,” nentis ta.
Ain Põldvere kinnitas, et tal on jõgedest pilt olemas. Nii Neanurme kui ka Pikknurme jõed kipuvad kinni kasvama, väga palju on nende kallastel näha kopra tegevuse jälgi, väga palju puid on jõgedesse kukkunud ja neid pole keegi sealt koristanud.
Aadu Koll tundis muret selle pärast, et karjäär ja suurfarm koos võivad Pikknurme jõele traagilist koosmõju avaldada. Kas suurfarmi võimalik reostus võiks saada teise suuna ja mis on selle tulemuseks, seda lubasid keskkonnamõjude hindajad uurida. Et jõgi kuivaks võiks jääda, seda Põldvere ei usu, sest Pikknurme jõe toiteala jääb ülespoole. Küll võib aga jõe veetase hoopis tõusta. Mingi mõju võib tulevasel kaevandusel olla Ruupa ojale.
Võimalik mõju uuele teetrassile
Võimalik tulevane Tallinna-Tartu maantee õgvendus jääb Pikknurmest veidi põhja poole. Maanteeamet on palunud keskkonnamõjude hindajatel kaaluda ka karjääri võimalikku mõju teetrassile.
Kohalik Inno tee jõuab Pikknurme-Põltsamaa maanteele ning 800 meetri pärast Tallinna-Tartu maanteele välja.
Puurmani vallavanem Rauno Kuus ütles, et kui kohalikku teed hakata võimaliku karjääriteena kasutama, peaks selle kindlasti mustkatte alla viima. Samuti polnud kohalikud inimesed nõus sellega, et Viljandi poole killustiku vedama hakkavad autod sõidavad Põltsamaa poole läbi Umbusi. See kohalik tee ei kannata paraku nii intensiivset liiklust kuidagi välja.
Keskkonnamõjude hindajad peavad hindama tulevase karjääri mõju ka looduskaitsealadele, kaitsealustele taimedele, metsale, maastikule, transpordiga kaasnevad mõjusid piirkonna inimestele jpm.
Hindajad lubavad asjalikke märkusi ja täiendusi arvesse võtta ning alustada keskkonnamõjude hindamisega. See lõpeb aruande koostamisega, mis avalikustatakse. Seejärel on kõikidel võimalik aruande kohta oma arvamus öelda. Kõiki asjakohaseid märkusi lubasid aruande koostajad samuti arvesse võtta. Kui keskkonnaamet leiab, et keskkonnamõjude aruanne on piisavalt põhjalik, siis kiidab ta selle heaks. Tulemuseks on kaeveloa välja andmine või karjääri rajamise keelamine.
Pikknurme karjäär
*Asub Puurmani vallas Tallinna-Tartu maanteest lõuna pool
*Karjääri soovib rajada OÜ KTM Vara
*Firmat konsulteerib OÜ Geobaltica
*Karjäär tuleb 21,4 hektarile
*Teenindusmaad on 26 hektarit
*Geoloogilise uuringu tegi Eesti Geoloogiakeskus
</p>
*Keskkonnamõjusid analüüsib Eesti Geoloogiakeskus
*Kaeveluba taotletakse 3,5 miljonile m3 dolokivikillustikule
*Karjääri plaanib omanik kasutada 30 aastat
*Aasta keskmine kaevandamismaht tuleb 116 000 m3
*Karjääri keskmine sügavus 20 meetrit
HELVE LAASIK
