Neljapäeval, 27. augustil toimunud vallavolikogu istungil andis Põltsamaa vallavolikogu nõusoleku dolokivi kaevandamiseks Pikknurme karjäärist. Lõpliku otsuse kaevandusloa väljastamise osas langetab keskkonnaamet.
Pikknurme külas on palju elanikke ja ettevõtjaid, kelle arvates ohustaks karjäär piirkonna keskkonda – loodust, jõgesid, kaevusid ja põhjavett. Puudub selgus, kes korvaks tekitatava kahju. Oht on, et kaevud võivad jääda kuivaks või ei saa kaevuvett enam joogiks kasutada.
Augustikuise vallavolikogu istungi päevakorras oli punkt „Arvamuse andmine Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse kohta“.
Osaühing KTM Vara esitas hiljuti keskkonnaametile taotluse Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa saamiseks. Tulenevalt maapõueseadusest edastas keskkonnaamet taotluse arvamuse andmiseks Põltsamaa vallavolikogule.
„Nüüd on volikogul võimalik välja öelda oma seisukoht. Juhin tähelepanu sellele, et volikogu otsus peab olema põhjendatud ja motiveeritud, mitte tuginema puhtalt emotsioonidele. Edasi menetleb kaevandamisloa taotlust keskkonnaamet,“ selgitas keskkonnaspetsialist Ain Valu. Volikogu enamus (14 volikogu liiget) toetas kaeveloa andmise ettepanekut.
Üks kaevandus juurde
Volikogu liikme Jaan Aiaotsa küsimuse peale, kas Põltsamaa vallas pole ehk juba liiga palju kaevandusi, et neile ühte veel lisaks juurde rajada, vastas Ain Valu, et seda on raske öelda. „Majandusministeeriumi hinnangul kaevandusi liiga palju pole,“ lausus ta.
Lembit Paal tõi välja, et majanduslikust aspektist vaadatuna on oluline pigem see, et vallale laekuks maavarade kaevandustasud.
„Meie kõigi huvides on, et vallal oleks rohkem raha. Asume kolme tegutseva karjääri (Pajusi, Sopimetsa, Rõstla) mõjupiirkonnas ja täna ei julge küll väita, et nende keskkonnamõju oleks nii oluline, et see ümbritsevate inimeste elu häiriks. Valla majandus oleneb siiski ettevõtlusest – ettevõtlus on see, mis loob töökohti,“ sõnas Lembit Paal.
Vallavanema Andres Vääni sõnul soovib Põltsamaa vald viia Pikknurme-Kamari kruusatee mustkatte alla. „Karjääri avamine aitaks tee mustkatte alla viimisele kindlasti kaasa,“ ütles Vään.
Volikogu aseesimees Erkki Keldo ütles, et kohalike inimeste huvi Pikknurme karjääri teema vastu on olnud erakordselt suur. Augusti lõpus toimus Pikknurme dolokivikarjääri teemal Puurmanis ka avalik rahvakoosolek. Koosolekul osalesid nii vallavalitsuse esindajad kui ka kohalik rahvas Pikknurme külast ja Puurmanist.
Pikknurme külaseltsing on pöördunud maaeluministeeriumi poole küsimusega, kas dolokivikarjääri põllumajandusmaale rajamine on ikkagi põhjendatud. Ministeerium toonitas küll vajadust kaitsta keskkonda, kuid leidis lõppkokkuvõttes, et kui mõni argument kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise huvi, siis on mõeldav maa kasutamine mõnel muul otstarbel.
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad eraomandis olevatel katastriüksustel. Kaevandusala ja selle teenindusmaad on kokku 45 hektarit, kogu maardla suurus on kokku 80 hektarit.
„Koha peal, kuhu tuleks kaevandus, on hea kvaliteediga, viljaka mullaga põllumaad üle 20 hektari, teenindusmaa alla jääb ka metsamaad. Põllu omanik otsustas aastaid tagasi teha maavara leiu osas uuringuid ja arvas, et karjääri rajamine oleks mõistlikum kui põllu harimine,“ lausus Pikknurme elanik Sirle Koorts.
Pikknurme elanike arvates võib karjääril olla negatiivne mõju ka kohalike talude kaevudele, aga ka jõgedele ja ojadele.
Mis saab kaevudest?
„Ümbruskonnas on kokku umbes 50 majapidamist. Endal on meil samuti pereettevõte – OÜ Ruupa Puukool, kasvatame siinkandis ainsa ettevõttena kuuseistikuid. Kasutame Neanurme jõe vett, kuid me ei tea, millist mõju omab karjäär vee kvaliteedile. Kas saamegi vett siis enam edasi kasutada? Kui meile tuleb mittekvaliteetne vesi, kuidas saame siis oma tegevust jätkata,“ märkis Sirle Koorts.
Tema sõnul pole keegi veel uurinud ka seda, kuidas lõhkamistööd ja karjääri tegevus hakkavad avaldama mõju siinsele taimestikule, aga ka kõrval asuvale rabale (rabaveele) ja inimeste eluolule üleüldiselt, kes Pikknurme ümbruses elavad.
Pikknurme külaseltsing on saatnud vallavalitsusele ja volikogule rea tingimusi, millega palus arvestada juhul, kui otsustatakse siiski kaevandamisloa andmise ettepanek keskkonnaametile teha.
„Tuleb arvestada kõigi aspektidega: müra, tolm, õhusaaste jne. Jääme kõigest ühe-kahe kilomeetri kaugusele kohast, kus hakkaks toimuma lõhkamine,“ märkis Sirle Koorts.
Külaseltsingu inimesed on seisukohal, et nii olulise otsuse tegemisel, nagu kaevanduse rajamine, peab siiski arvestama ka kohalike elanike arvamusega.
OÜ KTM Vara soovis rajada Pikknurmele dolokivikarjääri juba kaheksa aastat tagasi, aastal 2012. Aastal 2014 oli järgmine katse saada kaevandusluba, kuid ka siis keskkonnaamet kaevandusluba veel ei andnud, kuigi Puurmani volikogu toetas karjääri rajamist. Pikknurme elanikud leiavad, kas poleks siiski otstarbekam jääda esialgu olemasolevate kaevanduste juurde ning uusi karjääre juurde mitte rajada.
Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et alles mõned aastad tagasi alustati sama piirkonna Pudivere karjääris dolomiidi kaevandamisega. Kaevandamine jäeti pooleli, loodus sai aga rikutud.
TAAVI KELDER
