Möödunud esmaspäeval käisid Jõgeva linnapea Kalmer Lain, abilinnapea Mihkel Kübar ja sotsiaalspetsialist Terje Kaldma õnnitlemas linnas tegutseva 1938. aasta klubi vanimat liiget Selma Läänet, kel täitus 95. aastaring.
zzz
“Natuke peab ikka seisma ka,” ütles eakas juubilar, kui linnaametnikud arvasid, et ta võiks õnnitlusi istudes vastu võtta. Ehkki tervisehädad kimbutavad kõrge ea tõttu tedagi, on vaim endiselt ergas.
“Mina olen veel tsaariaja laps ning näinud igasugust elu ja igasuguseid valitsusi,” ütles Selma Lääne.
Sündinud on ta tõesti aastal, mil Venemaal tsaarivalitsus kukutati ning bolševikud võimu enda kätte haarasid. Suurem osa tema lapsepõlvest ja noorusest möödus aga siiski Eesti Vabariigis.
“Pärit olen Torma vallast ja mu isa võitles Vabadussõjas,“ ütles juubilar. “Olin oma pere kolmas ja viimane laps: vend oli neliteist-viisteist ja õde üheksa aastat vanem. Tervis oli mul lapsena kehvapoolne, aga sellele vaatamata olen tänini jalul. Mine tea, võib-olla tänu sellele, et olen elu aeg füüsilist tööd teinud. Juba kolmeteistaastaselt olid mul heinaniitmine ja paljud muud talutööd selged. Enne kui päris koduseks jäin, töötasin aga kümme aastat Jõgeva nahavabrikus.”
Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kes kuulub MTÜsse Miinus 43,5, ei saanud mõistagi küsimata jätta, kas eakas juubilar 1940. aasta talve, mil Jõgeval Eesti kõigi aegade külmarekord mõõdeti, veel mäletab.
“Mäletan ikka,” ütles Selma Lääne. “Siis oli kuu aega jutti kolme-neljakümnekraadist pakast. Just nende kangete pakaseilmade ajal sündis mul poeg Ilmar. Et varsti tulid peale segased sõja- ja võimuvahetuseaastad, jäigi ta minu ainsaks lapseks.”
Ilmar Lääne lahkus meie hulgast juba 1998. aastal, ent teda mäletatakse nii Jõgeval, Tartus kui ka mitmes muus paigas suurepärase puhkpilliõpetaja ja dirigendina.
Leidis varakult kutsumuse
“Laulupeol käis Ilmar esimest korda üheksa-aastase poisina,” meenutas Selma Lääne.
Oma kutsumuse leidis Ilmar Lääne tõesti varakult. Jõgeva muusikakoolis asus ta õpetajana tööle 1964. aastal, olles ise samal ajal veel Tartu Muusikakooli õpilane. Jõgevalt Tartusse kolisid Ilmar Lääne, tema klaveriõpetajast abikaasa Sirje ja kaks poega 1978. aastal. Jõgeva puhkpilliorkestrit käis Ilmar Lääne Tartust juhatamas veel 1979. aastani. 2008. aasta emadepäeval kuulutati tema ema tubli muusiku ja pedagoogi üleskasvatamise eest Jõgeva linna aasta emaks.
Viimastel eluaastatel elas ja töötas Ilmar Lääne Soomes. Vähe puudus, et ta oleks võõrsile sattunud tunduvalt varem. 1944. aasta sügisel, kui Nõukogude väed taas Eestisse jõudsid, pidas Läänede pere paljude kaasmaalaste eeskujul plaani Rootsi pageda.
“Jõudsimegi tookord mere äärde välja ja veetsime koos suure hulga inimestega kaks nädalat Tallinna lähedal metsas ja ühes Riisipere lähedases talus, ent tulime lõpuks siiski koju tagasi,” meenutas Selma Lääne. “Eelkõige lootsime, et mu omakaitse ülemana tegutsenud vend üle mere pääseb, sest temal oli siia jääda tõesti ohtlik. Paraku sattusid need, kes paati minna üritasid, kohe nõukogude sõdurite tule alla.”
Koju naasmine oli veelgi ohtlikum kui mere äärde minek, sest iga hetk võidi kinni pidada ja uurima hakata, kes oled ja miks sellise teekonna ette oled võtnud. Tõe selgudes oleks ees oodanud arreteerimine.
Usutav vale
“Usutav vale pidi kogu aeg tagataskust võtta olema,” meenutas Selma Lääne. “Nägime sel teekonnal palju laipu ja kohtasime palju Saksa mundrit kandnud mehi. Laenasime neile oma varudest erariideid selga, et nemadki kinniminekust pääseksid. Kui Jõgevale jõudsime, oli meie Mustvee maantee korter täiesti lagastatud. Mõeldes, missuguseid aegu on üle elada tulnud, jääb üle imestada, et mul närvid ikka veel korras on ja mõistus selge püsib.”
Tervisehädasid 95-aastasel vanaproual mõistagi on. Sestpeale, kui tal kaks aastat tagasi raske kaksteistsõrmiksoole operatsioon üle tuli elada, läheb tal ringiliikumiseks kaht keppi vaja. Varem sai ta hakkama ühega.
“Toas ja hoovis saan ikka veel ise liigutud, kui sauna on vaja minna, siis tellin linna sotsiaalosakonnast auto,” ütles vanaproua. “Kuulmine jäi mul kehvaks siis, kui see paha poiss siin Suurel tänaval kolm aastat tagasi hooneid põletas. Ärkasin ootamatult une pealt üles, kõrv läks lukku ja lukku see jäigi.”
Eriti kahju oli juubilaril sellest, et silmad tal enam lugeda ei võimalda: ennemalt oli ta kõva lugeja. Kaugele näeb ta paremini, nii et tuttavad inimesed tunneb hästi ära.
Koduse eluga toime tulla aitab Selma Läänel linnavalitsuse määratud hooldaja. Nüüd, mil minia Sirje Lääne taas Eestis elab, käib temagi ämmal sageli külas ning vanaema ja vanavanaema pole unustanud ka Sirje ja Ilmari pojad ja nende lapsed, kes ei pea paljuks tema juures puid riita laduda või muud kasulikku teha. Pisut enne 90. sünnipäeva sai Selma Läänest ka vanavanavanaema ning nüüdseks on ta saanud viis aastat pojapoja tütrepoja Robini kasvamist jälgida.
Sugulaste ringis tähistas Selma Lääne 95. sünnipäeva ülemöödunud pühapäeval. Pidu peeti Voore puhkekeskuses. Ainuüksi sõit sinna ja tagasi oli vanaprouale suureks elamuseks.
“Jõgevamaal on ikka palju asju vahepeal korda tehtud,” tõdes ta.
Kui hiljutiste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal vaatas ta televiisorist ära nii mõnegi jalgpallilahingu, siis Gerd Kanteri heitlemine Euroopa kergejõustikumeistrivõistluste finaalis jäi tal nägemata just seepärast, et sünnipäevapidu Voorel oli olnud tore, aga väsitav, ja teleka ees istuda polnud enam jaksu.
“Maailma asjad huvitavad Selmat endiselt ning mõnigi kord võtab ta laia ilma muresid liigagi südamesse,” ütles Sirje Lääne.
Linnavalitsuse esindajatele oli Sirje ja Selma Läänel ka üks ühine küsimus: kas Jõgeval sel sügisel siinse puhkpilliorkestri sajandat sünnipäeva ka tähistatakse? Sellele küsimusele oli linnajuhtide vastus jaatav. Pidu peetakse nende sõnul novembris.
i
RIINA MÄGI
