Sotsiaalministeeriumis on valmimas eelnõu, mille kohaselt võiks koolipäev alata hommikul kell üheksa. Söögivahetunni pikkuseks kavandatakse edaspidi 30 minutit. Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul võiksid muudatused kehtima hakata alates 2020. õppeaastast. Teisti võib otsustada ainult kooli hoolekogu, kuhu kuuluvad nii kooli, lapsevanemate, vilistlaste kui ka õpilaste esindajad.
„Juba käimasoleva õppeaasta alguses arutasime hoolekogu liikmete ja lapsevanematega koolipäeva alguse muutmist. Viisime lapsevanemate hulgas läbi küsitluse ning poolt- ja vastuhääled jagunesid enam-vähem pooleks. Ka bussikeskusega sai sellel teemal aru peetud, kuid sellel õppeaastal me veel muudatust sisse ei viinud. Meie koolipäev algab praegu kell kaheksa. Mina arvan, et alates järgmisest õppeaastast võiks koolipäev alata kell üheksa ootamata ära ministri määrust,“ rääkis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula.
Koolijuhi sõnul tõestavad uuringud, et hilisema koolipäeva alguse korral on lapsed võimelised paremini õppima. Iseküsimus kas lapsed siis õhtul samal ajal magama lähevad või lükkavad magamamineku samuti tunni võrra edasi. Keerulisemaks muutub logistika korraldamine peredes, kus lapsi autoga kooli sõidutatakse. Söögivahetunnid on PÜG-s 25-minutilised ja sinna viis minutit juurde lisada pole probleem. „Õpetajate üldtööaja pikkuseks on kehtestatud seitse tundi. Kui õpilased tulevad majja enne kella üheksat, muutub õpetaja üldtööaeg pikemaks,“ arutles Aimar Arula.
Koolipäeva algusaja muutmisel tuleb koostööd teha
„Ma arvan, et lapse seisukohast ei ole see üldse paha. Võib-olla ei ole see kõigi lapsevanemate jaoks kõige parem, kui nende tööpäev algab varem ja laps peab ise kooli tulema. Söögivahetunni pikkuses ma küll probleemi ei näe, sest 20 minutit on küllalt pikk aeg, et lapsed lõunatoidu söödud saaksid. Tegelikult on nad 10‒15 minutiga söönud. Söögivahetunni pikkuse üle võiks kool siiski ise otsustada,“ arutles Vaimastvere kooli direktor Väino Ling.
Varem algas Vaimastveres koolipäev kell kaheksa ja mingil hetkel viidi see üle poole tunni hilisemaks. Koolijuht ütleb, et kui muutusi ellu viia, siis peaksid lähedased koolid seda koos tegema, sest bussitransport sõltub mitmest koolist. Kui koolipäev algab hiljem, võib juhtuda, et lapse koolipäeva ja vanema tööpäeva lõpp langeb enam-vähem samale ajale.
Plaanitav muudatus ajakirjanduse vahendusel
Jõgeva Põhikooli õppejuhi Anneli Jäme sõnul on tal keeruline sellel teemal rääkida, sest kool sai plaanitavast muudatusest teada ajakirjanduse vahendusel. „Kunagi arutasime seda teemat hoolekogus ja toona plaanisime koolipäeva alustada 8.30 või 8.40, aga siis jäi arutelu pooleli bussiliikluse ümberkorralduse tõttu. Hilisema koolipäeva alguse puhul tekib oht, et maalapsed jõuavad liialt vara kooli, sest bussiliiklus on seotud ka maalt linna tööle käivate inimeste vajadustega. Kindlasti on lapsi, kellele sobib hilisem koolipäeva algus ja lapsi, kellele varasem,“ rääkis Anneli Jäme.
Mõnes koolis on niisuguseid muutusi sisse viidud, aga siis on ka õppetöö tulnud ümber korraldada, näiteks teha paaristunde. Kui vanema tööpäev algab kell kaheksa ja lapse koolipäev kell üheksa, põhjustab selline kellaaegade erinevus tõsist segadust. „Võib arvata, et koolipäevad muutuvad väga pikaks. Samuti õpetajate tööpäev. Mis söögivahetundidesse puutub, siis neid on meil päevas neli. Uues majas jääb tõenäoliselt kolm söögivahetundi, uude hoonesse on planeeritud ka gümnaasiumiõpilaste toitlustamine. Jõgeva piirkonna koolid peaksid koolipäeva alguse muudatused omavahel kooskõlastama, sest me kõik sõltume siinsest bussiliiklusest,“ toonitas Anneli Jäme.
Laiuse Jaan Poska põhikooli direktor Siiri Rahn sõnas, et õpetajatega on seda ideed arutatud.
„Mingit küsitlust teinud ei ole, seega on järgnev isiklik seisukoht. Mulle need muudatused ei meeldi. Ehkki see, et mõned lapsed siis ärksamad on, võib täiesti õige olla. Kindlasti ei käi see kõigi kohta. Minu jaoks on küsimus, palju meil neid siis õigeks ajaks kooli jõuaks. Eriti noormate hulgast, kes koos vanematega kodunt välja tulevad või keda vanemad vähemalt teele saadavad. Siin ei ole ilmselt ka palju niisuguseid ettevõtteid, kus tööaeg oleks vabalt valitav, et lapsevanem saaks silma peal hoida, kui laps kooli hakkab minema. Kell 9 tundide alguseks tundub mulle ikka hilja, mis hilja,” märkis Rahn.
„Kui juurde võtta veel pikemad söögivahetunnid, mis meil on praegu 20 minuti pikkused ja neid on kaks, sest kogu koolipere ei mahu ühe korraga sööklasse ära, siis meil tähendaks nende nõudmiste arvestamine oluliselt pikemat koolipäeva. Pealegi on meil väike kool, oma köögiga ja köögipersonal katab laua, nii et lapsed saavad kohe sööma hakata.
Võib-olla see pooletunnine söögivahetund õigustab end suures linnakoolis, kus lapsed saavad ise endale letist toitu valida, kandikutega sekeldada ja järjekordi tekitada.
Pikem koolipäev vähendaks laste osalemist huvitegevuses. On nii neid, kes sõidavad Jõgevale huvikooli, mis siis peaks ju ka oma tööaegu muutma. Ja on neidki lapsi, kes kellale otsa vaadates, hakkavad peale koolipäeva lõppu koju kippuma, ootamata, mis meil veel neile põnevat pakkuda on,“ arvas Rahn.
Ühistranspordi ajad tuleb klapitada
„Mustvee koolis algavad tunnid kell 8.30. See on nii alates käesolevast õppeaastast, koolibusse ei ole. Vald ja Jõgevamaa ühistranspordikeskus nägid sügisel kõvasti vaeva ja said ühistranspordi ajad klappima. Lapsed käivad koolis liinibussidega,“ rääkis Mustvee kooli direktor Aarne Piirimägi, kel pole mingit isu selle protsessiga otsast alustada.
„Usun, et kui määrus ka vastu võetakse, saame kooli hoolekoguga ilusti kaubale. Mustvee koolis on praegu söögivahetunnid 15 minutit ja neid on koolipäeva sees kaks, sest kõik õpilased ei mahu korraga sööklasse,“ lisas direktor.
„Ootaksime kõigepealt ära selle määruse kinnitamise. Esialgu võtame seda emotsioonivabalt. Et meil, Mustvee vallas pole õpilastransporti ja Avinurme koolis käivad ka lapsed Ida- ning Lääne-Virumaalt, oleme enda tundide alguse sättinud ühistranspordigraafiku järgi. Et kõik rahulikult kooli jõuaksid. Tunnid algavad Avinurmes kell 8.25.
Avinurme koolis on kaks 20 minuti pikkust söögivahetundi. Lapsed jõuavad ilusti söönuks, sest kuigi toitu meil portsudesse ei jagata, on see kuuekohalistel laudadel valmis, ning lastel jääb ainult endale ette tõsta. Võib-olla 10 minutit pikema vaheaja korral jääks natuke mänguaega ka,“ nentis Avinurme gümnaasiumi õppealajuhataja Kristina Pikas.
TOOMAS REINPÕLD
ANDRA KIRNA
