Liiklusturvalisus algab teadlikust, tähelepanelikust ja targast käitumisest liikluses. Pimedal ajal ja keeruliste liiklusolude korral tuleks valida rahulikum sõidukiirus, et anda reageerimisaega endale ja kaasliiklejatele.
Oluline on valida kiirus, mis vastab juhi kogemustele, teeoludele ja nähtavusele.
Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik
Kui liiklusmärk lubab sõita kiirusega 90 km/h, siis see ei tähenda, et spidomeetri peaks vastava numbrini kerima ka tihedas lume- või vihmasajus, pimedas ja libedal teel.
Juht peab sõidukiiruse valima lähtudes oma oskustest ning tee- ja ilmaoludest. Juht peab alati olema suuteline turvaliselt seisma jääma. Keerulistes oludes ei maksa kiirustada, vaid rahulikult hinnata ja tunnetada, kuidas käitub auto ning kas sul ikka on selle üle kontroll.
Lakmuspaberiks olgu võimekus reageerida
Kiirus peab olema valitud selline, et takistuse ilmnemisel oled suuteline sellele reageerima. Pimedal ajal võib sõita täistuledega kiirusel 90 km/h, kuid pooltuledele ümber lülitades tuleb kiirust vähendada. Seda nõuab ka seadus.
Lähituledega on mõistlik kiirus 50–60 km/h, kuna sellelt kiiruselt jõuame tähistamata takistustele veel reageerida.
Lähituli valgustab 50–60 meetrit, kaugtuli aga 100–150 meetrit. See on oluline teave, kuna autot ei ole võimalik hetkega peatada.
Udutuled ei suurenda nähtavust
Udutuli tekitab auto ette heledama valgusvihu, millele silm reageerib ning kaugemale ulatuv vaateväli tegelikult väheneb. Suurematel kiirustel udutuled mitte ei paranda, vaid halvendavad nähtavust.
Udutuli on sõitmiseks väga madalal kiirusel, kui nähtavus on tõesti väga halb. Kui kiirus 50 km/h tundub asjakohane, ei ole esimest udutuld tegelikult vaja.
Tuli võib olla näha, aga ta ei valgusta
Auto tuli paistab kaugele, aga see ei valgusta samale distantsile, kuhu seda näha on. Seetõttu võib inimesel tee ääres olla tunne, et kui tema näeb autot juba mitme kilomeetri kaugusel, on ka teda näha. Tegelikult näeb autojuht ilma helkurita kõndivat inimest enamasti alles siis, kui kokkupõrkeni jääb vähem aega, kui reageerimiseks vaja.
Helkur on odavaim elukindlustus
Kui inimene helkurit ei kanna, märkab juht teda kaugtulede vihus alles 70–100 meetri pealt. Lähituledega kahaneb see maa 20–25 meetri peale ning kui samal ajal veel keegi vastu tuleb, siis võib märkamise distants olla vaid 10–15 meetrit.
Helkur peegeldab oluliselt kaugemalt, jättes juhile suurema võimaluse adekvaatselt reageerida.
90 km/h liikuv sõiduk liigub 25 m/s ning üks sekund on minimaalne reageerimisaeg, mille jooksul autojuht midagi ette võtta suudab.
Kuidas muutub pidurdusteekond
Üldjuhul jõuab juht ohule reageerida 1 sekundi jooksul – 50 km/h = 14m/s, 90 km/h = 25 m/s.
Kuival asfaldil on pidurdusteekond asulas 15m (50km/h), maanteel aga 45m (90km/h ehk 25 m/s).
Libedal teel on pidurdusteekond asulas keskmiselt 25m (50km/h), maanteel keskmiselt 80m (90km/h).
Pidurdusteekonna puhul tuleb arvestada sellega, et teeolud võivad olla ettearvamatud, rehvid juba veidi kulunud ning reageerimiseks võib kuluda erinevatel põhjustel kauem aega.
Indrek Sirk, vandeadvokaat
