Mai viimase reede õhtupoolikul oli Mustvee sadamas ja selle ümbruses tavalisest rohkem rahvast ja paate: käimas oli Politsei- ja piirivalveameti ning MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ühisõppus.
Õppusel osales kuus kolmeliikmelist meeskonda. Neist neli koosnesid Mustvee ja Vasknarva kordoni kutselistest piirivalvuritest, kaks aga Lohusuu ja Mustvee vabatahtlikest järvepäästjatest. Kõigil meeskondadel tuli läbi käia seitse harjutuskohta. Igas neist tuli lahendada mingi ülesanne: elustada kannatanuid, evakueerida neid veesõidukist või rannikult, viia läbi otsingut järvel ja pidada sidet, kustutada ujuvalusel puhkenud kahjutuli, pukseerida ujuvalust ning navigeerida üksnes kaardi alusel (ilma kaasaegsete navigatsiooniseadmeteta). Harjutuskohad paiknesid Mustvee sadamas ja paadisadamas, supelrannas ja kordonis ning Peipsi järvel.
Õppuse peakorraldaja, Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna juhtivpiiriametnik Kristo Kotkas sõnas, et sellises formaadis (st harjutuskohtadega) õppuse eesmärk on kinnistada piirivalvurite ja järvepäästjate poolt koolitustel omandatud teadmisi ja oskusi.
“Püüame tekitada õppusel reaalsele sündmusele võimalikult lähedase situatsiooni. Meeskonnad peavad aga suutma vastavalt stsenaariumile õigesti käituda,” ütles Kristo Kotkas.
Paati ei süüdatud
Tõsi, täieliku reaalsuse efektist jäi mõnes harjutuspunktis küll üht-teist puudu. Ühtegi paati näiteks põlema ei süüdatud, vaid ujuvaluse kustutamist pidi imiteerima täidetud plastpudelite veejoaga pikali niitmine. Ning need, keda rannikult päästa tuli, polnud päris inimesed, vaid mannekeenid. Üks neist oli sätitud pikutama ühe rannapromenaadi ääres kasvava põõsa alla. Mina õnneks teadsin, et õppus käib, ega kohkunud seda nähes ära. Loodetavasti läks niisama hästi ka teistel möödajalutajatel.
Kristo Kotkase sõnul jõudsid kõik meeskonnad kõik harjutuspunktid läbi käia. Koos ettevalmistava ja kokkuvõtva osaga kestis õppus kuus tundi.
“Kokkuvõtete tegemisele lõpus enam palju aega ei kulunud, sest meeskonnad said tagasisidet pärast iga harjutuse sooritamist,” ütles Kristo Kotkas. “Iga harjutuse sooritamiseks oli aega 20-30 minutit, seejärel tõi vastava punkti instruktor viie minuti jooksul välja ilmnenud puudused ja jagas soovitusi, kuidas efektiivsemalt tegutseda.”
Läbi vee
Kotkase sõnul osutus õppuse kõige raskemaks ülesandeks rannikult inimeste evakueerimine. Harjutus viidi läbi küll Mustvee supelrannas, ent selle mõte oli harjutada inimeste päästmist raskesti ligipääsetavatelt inimtühjadelt väikesaartelt, kus pole randumiskohta. Sel juhul tuleb paat jätta kaldast kaugemale ning ise ujudes või läbi vee kõndides kaldale tulla.
“Selliseid saari Peipsis tegelikult pole, seepärast oli ülesande situatsioon siinsetele piirivalvuritele ja päästjatele võõravõitu,” ütles Kristo Kotkas.
Tema sõnul tegutsesid õppusel instruktoritena needsamad Politsei- ja piirivalveameti ning MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste inimesed, kes ka koolitusi läbi viivad. Sarnase harjutuskohtade süsteemiga mere- ja järvepäästeõppusi korraldatakse Eestis tänavu viis. Nädal pärast Mustvee õppust sai näiteks samasugune ettevõtmine teoks Käsmus. Üldse korraldab Politsei- ja piirivalveamet tänavu seitse-kaheksa mere- ja järvepäästeõppust, üks neist, septembris Tallinnas toimuv, on rahvusvaheline.
RIINA MÄGI
