Viimane kord toimus see mõned kuud tagasi, kui Isamaaliit ainsa erakonnana leidis, et president Rüütlil pole 9. mail Moskvasse asja. Ka siis väideti, et see otsus vähendaks Eesti usaldusväärsust ega võimalda tal oma huvisid esile tuua. Praeguseks hetkeks on selge, et see otsus oli igati õige. Seda mõistsid meie liitlased ning ka maailma avalikkus pööras just eemalejääjate tõttu Balti riikide saatusele Teises maailmasõjas erilist tähelepanu. Huvi ei ole raugenud ka praeguseks.
Eesti on Läti reetnud
Nüüd on Venemaaga 1996. aastal parafeeritud piirileping kiiremas korras alla kirjutatud. Kui Andres Tarandi valitsus omal ajal avas piirilepingud, rõhutati, et Eesti on Tartu rahu piiride muutmiseks valmis vaid siis, kui Venemaa tunnustab Tartu rahu kehtivust. Isamaaliit nõuab Tartu rahu kui Eesti riigi tegeliku sünnitunnistuse tunnustamist ka praegu.
Läti on otsustanud öelda oma poliitilised nõudmised välja enne piirileppe sõlmimist. See pole Lätist teinud paariariiki. Paariariike nimelt USA president ei külasta. Läti on oma presidendi läbilöögivõimest lähtudes valinud teistsuguse taktika ja üritab oma sõnumit jõuliselt maailma viia.
Küll on selline poliitika viinud Läti tugeva Venemaa surve alla. Kui Venemaal ei õnnestunud Lätit maha murda, pöörduti Eesti poole, kelle valitsus oli kohe valmis end Venemaa ees painutama. Et me sellise käitumisega Läti reedame, ei paista valitsusele korda minevat.
Selg sirgeks!
Eesti selline alandlikkus ei vasta Eesti rahvuslikele huvidele. Ometi ükskord on Eesti valduses tõsine argument, midagi, mida Venemaa soovib ? piirileping. Seda niisama, ühegi Vene-poolse vastutulekuta käest anda on suurim rumalus, mida idanaabriga suheldes võib teha. Sest kas tõesti usub Ansipi-Savisaare-Reiljani valitsus, et piirilepingu alandliku allakirjutamise järel Venemaa Eestile vastu tuleb, Eesti okupeerimist tunnustab ja selle eest vabandab!?
Erinevalt Ojulandist ja Paetist ei tahaks ma ei neid ega Reformierakonda isiklikult süüdistada. Tahaksin jätkuvalt uskuda, et Reformierakond üritab oma tegevusega kaitsta Eesti huvisid.
Reformierakonna probleem on vaid selles, et esiteks puudub neil välispoliitiline kompetents ? pikk ja piinav välisministri otsimine oli sellest heaks tõendist ? ja teiseks puudub Reformierakonnal Venemaaga suhtlemiseks vajalik selgroog. Mõnel neist murti see omal ajal katki komparteisse astudes, teistel hiljem. Venemaaga aga selga sirge hoidmata asju ajada ei saa.
Kurvastaval kombel demonstreerib seda kõige selgemalt Eesti välispoliitikas tekitatud segadus. Eesti on viimastel aastatel Venemaa ees teinud ühe järeleandmise teise järel, kiirenenud on Vene kapitali sissetung Eestisse. Eesti pole sellisest poliitikast mingit kasu saanud. Selgrootus suhetes Venemaaga nõrgestab Eesti positsioone maailmas ega aita Eestil endale paremat tulevikku luua.
Meil on ka rahvas
Välisministri viga oli see, et ta Vene välisministri esimese pakkumise peale andis teada, et tema küll läheb 18. mail Moskvasse piirileppeid sõlmima. Kindlasti oli ta peaministriga rääkinud, aga milline mulje jääb inimestele, kui niisuguses asjas ei malda meie minister oma rõõmu väljendamisega oodata isegi järgmisel päeval toimuva valitsuse istungini, et saada siis volitused ja ?ametlik komandeering?.
Tegemist on isegi nii olulise hetkega Eesti arenguloos, et poleks olnud liiast, kui peaminister oleks kiirelt kokku kutsunud erakondade juhid, et kooskõlastada valitsuse käitumine ja saada sellele rohkem toetust või siis vähemalt esitada otse oma argumente. Mõningase arupidamisega oleks saanud ka rahvale poolt ja vastu argumendid selgeks teha. Isamaaliit on piirilepetega seonduvaid erakondade ümarlaudu kokku kutsunud nii 1995.-96. aastal kui ka käesoleval aastal. Kahjuks oli Reformierakond ainus, kes viimasele, Petserimaa saatusele pühendatud nõupidamisele ei tulnudki.
Vabadussõja tulemusel tekkinud õigusliku olukorra muutmine ei saa toimuda pelgalt teise poole välisministrile sobival ajal allkirja andes, vaid ainult siis, kui rahvas on valmis seda tegema. Selle järgimine on muidugi märksa keerulisem kui rongipileti ostmine.
TÕNIS LUKAS, Isamaaliit
