Umbes viisteist aastat pole Jõgeva linnas toimunud suusavõistlusi. Koolide kehalise kasvatuse tunnid jätavad lastele enamasti vabad käed, kas suusatada, uisutada või arendada oma võimeid hoopiski kooli nelja seina vahel. Seega ? viimase aastakümnega on tekkinud olukord, kus on sirgunud põlvkond noori, kellest paljud on suusatamist proovinud vaid mõned korrad või pole seda üldse teinud.
Jõgeva linna spordinõukogu (Toomas Klaarmann, Rainer Võsaste, Viktor Nõmm, Ants Prii ja Aimur Säärits) pidas vajalikuks korraldada Piiri pargis sarnaselt populaarsete jooksuvõistlustega ka suusatamise sarivõistlus. Kunagi ja kusagilt tuleb ju uuesti alustada.
Keda oodatakse suusatama?</P>
Otse loomulikult kõiki, kellel on suusad ja suusatamise tahe. Et suusatamine esialgu liiga karm ei oleks, sõidetakse sellel aastal klassikalises sõidustiilis ja sprindidistantsidel. Nii näiteks on lasteaialaste sõidupikkuseks 100 meetrit ja distants pikeneb kuni ühe kilomeetrini täiskasvanutel. Üldse võisteldakse kümnes vanusegrupis, medalitega autasustatakse kolme paremat igas vanusegrupis ja diplomitega kuut paremat. Võistlejate vahel peetakse ka üldarvestust, kus kohad etappidel annavad punkte, mis liidetakse nelja etapi toimudes kokku. Et külm liiga ei teeks, jagatakse nii võistlejatele kui pealtvaatajatele kuuma teed.
Miks ei ole suusatamine populaarne?
Kohati tundub, et sport pole üldse populaarne. Tegelikult saab laste sportimisharrastus alguse vanematest. Lapsevanema huvi ja lapse soov loob head eeldused sportimisel edasi jõuda. Kogemused näitavad, et kohati tuleb olla lapsega karm ja sportlikku tegevust nõuda, sest enamasti on laps loomult laisk nagu me kõik. Hoopiski mõnusam oleks arvuti taga internetis surfata ja mängida. Tahame oma suusatamise sarivõistlusega pisutki anda lastele ja vanematele uut sportimise avastamisrõõmu. Lasteaia liikumisõpetajana võin öelda, et lasteaialastele meeldib väga suusatada. Probleemiks on ainult varustus. Lasteaiaski tegutseme selle nimel, et kõik lapsed suuskadele saaks.
Palju tuntakse sportimise suhtes valehäbi. Soovitan kõigil kahtlejatel tulla Piiri parki esmalt üritust kaema. Usun, et järgmine samm on juba harjutamisevajadus.
Kuidas kulges esimene suusaetapp?
Ilm seekord suusatajaid ei soosinud, sest eelnevalt oli nädalane külmalaine ja võistluse alguses hakkas tuiskama. Hea, et oli vähemalt paar miinuskraadi. Tore oli, et suusarajad valmistas ette ja võttis peakohtuniku osa kanda Jõgeva linnavolikogu esimees Ants Prii. Esimesele etapile osalejaid väga palju ei kogunenud, kuid meeldiv oli see, et võistluse lõppedes tänati meeldiva elamuse eest. Hea, kui tänatakse, kuid korraldada saab alati paremini ja ka see võistlus näitas meile selles osas mõned apsud kätte, mida me muidugi järgnevatel etappidel vältida püüame.
Esimese Piiri pargi suusaetapi võitsid oma vanusegruppides Rasmus Kiipus, Anett Põldes, Ronald Kiipus, Aniita Maasalu, Kristiin Kesamaa, Simmo Säärits, Keio Olev, Künter Põldmaa ja Aimur Säärits. Täpsemaid tulemusi saab vaadata ka interneti koduleheküljel www.hot.ee/pargijooks
Milliseid võistlusi on edaspidi Piiri pargis oodata?
Järgnevad suusaetapid toimuvad 31. jaanuaril ning 21. ja 28. veebruaril. Loodame oma entusiastlikkusele ja ilmataadi soosingule. Küll siis ka osalejaid rohkem tuleb.
Seoses Piiri pargi sportimisvõimalustega on meie plaanid aga hoopiski suuremad. Jõgeva linna spordinõukogu pooldab lisaks suusatamisele ja jooksmisele ka rattavõistluste korraldamist, millega soovime alustada maikuus. Kui ?tähtede seis? meie sportimist soosib ja Jõgeva piirkonna inimesed kaasa tulevad, siis võib sellest välja kasvada ka kolmiküritus. Loodame oma entusiasmiga nakatada lapsi ja lapsevanemaid, küllap läheb ka meie elu siis positiivsemalt edasi.
PEETER PARK
